Vardzia (gruusia keeles: ვარძია) on 12.–13. sajandil Kura jõe kaldakaljusse rajatud koobaskloostri ja -linna kompleks Lõuna-Gruusias, Ahhalkhalakhi linnast 60 km kaugusel.
Vardzia koobaslinn on rahvuslik kultuurimälestis ja Gruusia üks külastatumaid vaatamisväärsusi.
Aastal 1893 sai Vardziast vabaõhumuuseum. 1999. aastast on Vardzia taas tegutsev klooster.
Vardzia koopad rajati 12. sajandil Gruusia kuningriigi valitseja Giorgi III käsul kindluseks ja sõjaliseks kompleksiks, mis aga muudeti usuliseks keskuseks tema tütre, kuninganna Tamari poolt 1185. aastal. Siia rajati klooster ja koobastest kasvas välja 50 000 elanikuga linn. Mitmesaja ruumi, kambri ja koridoriga iidne koobaslinn laiub jõe kaldal 900 meetri pikkuselt. Koobastik ulatub kuni 50 m sügavusele maa alla. Linnal on kokku 13 tasandit või korrust. Läbi aegade on linna üles ehitanud paljud Gruusia valitsejad. Vardzia oli Gruusia tähtis kultuuri- ja hariduskeskus, kus kirjutati raamatuid. Selles oli umbes 600 erineva otstarbega ruumi: kirikud, kabelid, eluruumid, keldrid, saunad, hoiupaigad, raamatukogud jne. Keskajal olid koopad ja klooster varjupaigaks sissetungijate ja vallutajate eest.
1283. aastal hävitas võimas maavärin koobaslinna välimuse, seinad, trepid ja galeriid ning muistsest Vardziast järele jäänud rajatisest on praegu ehk raske aru saada. Kompleksi keskuseks on tempel, mille seintel säilinud vanad freskod on jäädvustanud mitmete ajastute valitsejad. Ajaloolaste hinnangul oli klooster väga jõukas, isegi pannid olid valmistatud kullast ja hõbedast ning ikoonid ja ristid olid kalliskividega kaunistatud.
