Vabadussõja võidusammas on Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juuni esimestel minutitel 2009 avatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjale, mille kaudu Eesti rahvas avaldab austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel.<ref>{{netiviide | URL =http://www.mod.gov.ee/static/sisu/files/2007-03-14_ideekonkursi_tingimused.pdf | Pealkiri =Ideekonkurss "Vabadusssõja võidusammas" | Autor = | Failitüüp = pdf| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =08.03.2007 | Koht = | Väljaandja = Eesti Kaitseministeerium
thumb thumb Vabadussõja võidusammas on Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juuni esimestel minutitel 2009 avatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjale, mille kaudu Eesti rahvas avaldab austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel.<ref>Шаблон:Netiviide</ref> Sammas on 23,5 meetri kõrgune ja koosneb 143 klaasplokist. Projekti autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.
7. juulil 1920 otsustas Tallinna linnavolikogu lammutada Peeter I monumendi Heinaturul (praegusel Vabaduse väljakul). Kuju mahavõtmine lükati edasi ajani, mil on võimalik selle asemele püstitada mõni teine monument. Linna haridusosakonnale anti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 10. veebruaril 1922 otsustas Tallinna haldusosakond Peeter I kuju maha võtta ja rajada selle asemele Vabadusplatsi ühes Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistava monumendiga. Peeter I kuju võeti maha 22. aprilli öösel.
Aastal 1922 tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja monument.
Vabadusplatsi arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parendamise eesmärgil korraldati 1937. aastal projektide võistlus. Konkursi võitsid Alar Kotli ja Ernst Kesa, kes kavandasid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise Kohtupalee ja selle ette kõrge samba otsa ratsamonumendi.
Aprillis 2001 otsustas linnavolikogu uuesti rajada Vabadussõja Võidusamba ja käivitada selleks monumendikonkursi. Sügisel 2004 esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega monumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats. Oktoobris 2005 asetati Harjumäele Võidusamba nurgakivi.
15. augustil 2007 avalikustati Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võidutöö "Libertas", mille autorid jäeti esialgu saladusse. Võidutöö kujutas 28 meetri kõrgust monumenti Harjumäe nõlval, mis koosneb postamendist ja selle otsas olevast Vabadusristist. Vabadusristi keskele kavatseti algul raiuda Eesti (Eesti NSV) riigipiiri kontuur, kuid hiljem otsustati traditsioonilise mõõgaga käe ja "E" kasuks. Postamendil on kiri "Eesti Vabadussõda 1918–1920". Sammas on võidutööl paigutatud nõlvale rajatavale väikesele platsile ning samba taga asub sein, millele süvistatakse lõik president Konstantin Pätsi kõnest. Seejuures valgustatakse kõne alles päikese loojumise hetkel. Žürii esimees oli EELK peapiiskop Andres Põder.
11. juulil 2008 otsustas kaitseminister Jaak Aaviksoo Võidusamba avamise edasi lükata 2009. aastasse.<ref>Шаблон:Netiviide</ref>
Vabadussõja võidusammas 23.06.2009 öösel.
Samba projekteeris ja ehitas Tšehhi klaasivabrik Sans Souci. Lepingus oli samba maksumuseks 3,39 miljonit eurot (koos 18-protsendise käibemaksuga 63 miljonit Eesti krooni) <ref>Vabadussõja võidusammas valmib Tšehhi klaasitehases, Eesti Päevaleht, 29. veebruar 2008</ref>. Kaitseministeerium tellis ka riigihanke "Ehitustööd mälestusmärgi rajamiseks", mille võitis firma Celander Ehitus OÜ hinnaga 26 890 269 krooni <ref>Võidusamba maa-ala ehitus läheb maksma pea 27 miljonit Päevaleht 28. august 2008</ref>.
Sammas avati piduliku tseremooniaga 23. juuni (võidupüha) esimestel minutitel. Avatseremoonial esitati Urmas Sisaski oratoorium "Pro Patria", mille sõnade autor on Jaan Lõo.
Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid Kategooria:Tallinna mälestusmärgid
en:War of Independence Victory Column ru:Монумент Победы в Освободительной Войне fi:Viron itsenäisyyssodan muistomerkki zh:独立战争胜利纪念柱