Vabadussõja võidusammas

Vabadussõja võidusammas on Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juuni esimestel minutitel 2009 avatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjale, mille kaudu Eesti rahvas avaldab austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel.<ref>{{netiviide | URL =http://www.mod.gov.ee/static/sisu/files/2007-03-14_ideekonkursi_tingimused.pdf | Pealkiri =Ideekonkurss "Vabadusssõja võidusammas" | Autor = | Failitüüp = pdf| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg =08.03.2007 | Koht = | Väljaandja = Eesti Kaitseministeerium

thumb thumb Vabadussõja võidusammas on Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juuni esimestel minutitel 2009 avatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjale, mille kaudu Eesti rahvas avaldab austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel.<ref>Шаблон:Netiviide</ref> Sammas on 23,5 meetri kõrgune ja koosneb 143 klaasplokist. Projekti autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.

Ajalugu

Realiseerimata kavad

7. juulil 1920 otsustas Tallinna linnavolikogu lammutada Peeter I monumendi Heinaturul (praegusel Vabaduse väljakul). Kuju mahavõtmine lükati edasi ajani, mil on võimalik selle asemele püstitada mõni teine monument. Linna haridusosakonnale anti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 10. veebruaril 1922 otsustas Tallinna haldusosakond Peeter I kuju maha võtta ja rajada selle asemele Vabadusplatsi ühes Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistava monumendiga. Peeter I kuju võeti maha 22. aprilli öösel.

Aastal 1922 tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja monument.

Vabadusplatsi arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parendamise eesmärgil korraldati 1937. aastal projektide võistlus. Konkursi võitsid Alar Kotli ja Ernst Kesa, kes kavandasid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise Kohtupalee ja selle ette kõrge samba otsa ratsamonumendi.

Praeguse monumendi kavandamine

Aprillis 2001 otsustas linnavolikogu uuesti rajada Vabadussõja Võidusamba ja käivitada selleks monumendikonkursi. Sügisel 2004 esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega monumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats. Oktoobris 2005 asetati Harjumäele Võidusamba nurgakivi.

15. augustil 2007 avalikustati Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võidutöö "Libertas", mille autorid jäeti esialgu saladusse. Võidutöö kujutas 28 meetri kõrgust monumenti Harjumäe nõlval, mis koosneb postamendist ja selle otsas olevast Vabadusristist. Vabadusristi keskele kavatseti algul raiuda Eesti (Eesti NSV) riigipiiri kontuur, kuid hiljem otsustati traditsioonilise mõõgaga käe ja "E" kasuks. Postamendil on kiri "Eesti Vabadussõda 1918–1920". Sammas on võidutööl paigutatud nõlvale rajatavale väikesele platsile ning samba taga asub sein, millele süvistatakse lõik president Konstantin Pätsi kõnest. Seejuures valgustatakse kõne alles päikese loojumise hetkel. Žürii esimees oli EELK peapiiskop Andres Põder.

Sambasõda

Samba ehitamine

11. juulil 2008 otsustas kaitseminister Jaak Aaviksoo Võidusamba avamise edasi lükata 2009. aastasse.<ref>Шаблон:Netiviide</ref>

Vabadussõja võidusammas 23.06.2009 öösel.

Samba maksumus

Samba projekteeris ja ehitas Tšehhi klaasivabrik Sans Souci. Lepingus oli samba maksumuseks 3,39 miljonit eurot (koos 18-protsendise käibemaksuga 63 miljonit Eesti krooni) <ref>Vabadussõja võidusammas valmib Tšehhi klaasitehases, Eesti Päevaleht, 29. veebruar 2008</ref>. Kaitseministeerium tellis ka riigihanke "Ehitustööd mälestusmärgi rajamiseks", mille võitis firma Celander Ehitus OÜ hinnaga 26 890 269 krooni <ref>Võidusamba maa-ala ehitus läheb maksma pea 27 miljonit Päevaleht 28. august 2008</ref>.

Samba avamine

Sammas avati piduliku tseremooniaga 23. juuni (võidupüha) esimestel minutitel. Avatseremoonial esitati Urmas Sisaski oratoorium "Pro Patria", mille sõnade autor on Jaan Lõo.

Vaata ka

  • Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee

Viited

Kirjandus

  • Juku-Kalle Raid. Vabaduse mõistmise sammas? (intervjuu Jaak Aaviksooga). Kultuuri KesKus, juuni 2009, lk 41–42.

Välislingid

Artikleid

Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid Kategooria:Tallinna mälestusmärgid

en:War of Independence Victory Column ru:Монумент Победы в Освободительной Войне fi:Viron itsenäisyyssodan muistomerkki zh:独立战争胜利纪念柱

Kommenteeri
Näpunäited
David Bailey
17 May 2015
Great place to meet people, Estonian history, views and to walk around and explore.
Elza Dāvīda
4 December 2012
One of the most popular meeting places in Tallinn. Really beautiful in evening or at night!
D Š
15 July 2015
The monument of the war of indepenence is a router for free wifi, looool
Поволжский ????
Площадь Свободы - городская площадь в центре Таллина. Основной достопримечательностью является недавно сооруженный (2009 год) монумент Победы в Освободительной Войне 1918—1920 гг.
Eugene K.
29 November 2014
Атмосферно! Место находится на краю старого города и найти непросто. Скраю площади есть стеклянное окно в плитке, через которое можно увидеть раскопки древнего замка на этой территории.
Вера Юрьева
11 August 2014
Место проведения различных публичных тусовок, концертов, игр на свежем воздухе. Красивое и всегда людное место.
Laadi rohkem kommentaare
foursquare.com
7.1/10
GenBaba$™⚽️, drugayaa ja 14,425 rohkem inimesi on siin
Kaart
Mayeri trepp, 10130 Tallinn, Eesti Hangi juhised
Fri Noon–1:00 AM
Sat 11:00 AM–1:00 AM
Sun 11:00 AM–8:00 PM
Mon 1:00 PM–11:00 PM
Tue 1:00 PM–9:00 PM
Wed Noon–11:00 PM

Freedom Square kohta Foursquare

Vabadussõja võidusammas kohta Facebook

Läheduses asuvad hotellid

Vaata kõiki hotelle Vaata kõiki
Original Sokos Hotel Viru

Lähteaine $109

Nordic Hotel Forum

Lähteaine $219

Solo Sokos Hotel Estoria

Lähteaine $97

Hotel Bern by TallinnHotels

Lähteaine $94

Taanilinna Hotel

Lähteaine $104

Red Emperor Hostel

Lähteaine $10

Soovitatav vaatamisväärsuste lähedal

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Kiek in de Kök

Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'vaata kööki') asetseb Tallinna li

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Neitsitorn

Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lü

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Tallinna Niguliste kirik

Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Okupatsioonide muuseum

The Museum of Occupations in Tallinn, Estonia, is located at the

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Aleksander Nevski katedraal

Püha Aleksander Nevski katedraal (ametlikult Tallinna Neeva vaga

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Tallinna raekoda

Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis r

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Pikk Hermann

Pikk Hermann on Tallinnas asuva Toompea linnuse edelatorn. Torni

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Kohtuotsa viewing platform (Kohtuotsa Vaateplatvorm)

Kohtuotsa viewing platform (Kohtuotsa Vaateplatvorm) on

Sarnased vaatamisväärsused

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Trajan's Column

Trajan's Column is a monument in Rome raised in honour of the Roman

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Berliini võidusammas

Berliner Siegessäule on saksakeelne nimi kunagise Preisimaa

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Libingan ng mga Bayani

Cemetery of the Heroes (Filipino: Libingan ng mga Bayani) is a

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Museum of the Great Patriotic War, Kiev

The National Museum of the History of the Great Patriotic War (of

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
ANZAC War Memorial

The ANZAC War Memorial, completed in 1934, is the main commemorative

Vaata kõiki sarnaseid kohti