Tartu Toomkirik

Tartu Toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis. Kirikuna pole see pärast Liivi sõda funktsioneerinud. Hoone aadress on Lossi 25.

Ajalugu

Toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni. Viimasena valmisid Toomkiriku tornid. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis.

Reformatsiooni ajal kannatas toomkirik (10. jaanuaril 1525) pildirüüste läbi ja hakkas lagunema. Liivi sõja käigus laastasid seda ka venelased, seda kasutati linnakodanike poolt küll ka edaspidi matmispaigana, kuid pärast Hermann II Weseli Venemaale küüditamist seda kirikuna enam ei kasutatud. 1582. aasta järel, mil Tartu langes poolakate kätte, tehti ka plaane toomkiriku renoveerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks, kuid järgnenud Poola-Rootsi sõjad nurjasid need kavad. Rootsi võimu ajal lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana jäi see kasutusele kuni 18. sajandini. Toomkirikust on leitud eriti ohtralt just rootsiaegseid matuseid, mille juures oli sageli panustena münte. Lisaks matusepaigale kasutati kirikut ka heinaküüni ja kuurina. 1760. aastatel lammutati ka kiriku kõrged kaksiktornid kuni pikihoone kõrguseni. Samuti müüriti kinni toomkiriku peauks.

1802. aasta järel, kui Aleksander I lubas Tartusse taasrajada ülikooli, otsustas arhitekt Johann Wilhelm Krause toomkiriku kooriossa rajada raamatukogu. Raamatukogu ehitati aastatel 1804–1807. Krause plaanis tornidesse rajada ka observatooriumi, kuid see jäi siiski teostamata. Mõnevõrra taastati ka ülejäänud toomkirikut. Krause ajast on toomkirikust leitud palju keraamikat ja tuleasemeid, mis tehti varemetesse tõenäoliselt raamatukogu ehitavate tööliste poolt. 19. sajandi lõpus rajati toomkiriku põhjatorni veetorn. 1920. aastatel ehitati ülikooli raamatukokku ka keskküttesüsteem, raamatukogu ehitati ümber ka 1960. aastatel. 1981. aastal, kui valmis ülikooli raamatukogu uus hoone, koliti toomkiriku kooriossa Tartu Ülikooli ajaloomuuseum. Seda ehitati põhjalikumalt ümber 1985. aastal, mil osaliselt taastati 19. sajandi interjöör. Tööd viidi läbi Kaur Alttoa, Udo Tiirmaa ja Aala Buldase juhendamisel. Seni viimaseks suuremaks muudatuseks on toomkiriku tornide renoveerimine, misjärel need 2005. aastal huvilistele avati. Seejärel tekkinud Piiskopliku Tartu Toomkiriku Taastamise Selts on püüdnud saavutada kiriku taastamist oma keskaegses hiilguses Lübecki Maarja kiriku eeskujul. 2008. aastal Udo Tiirmaa juhtimisel alanud renoveerimistööd seda siiski ette ei näe, plaanis on kiriku seni varemetes olev osa ümber kujundada kontsertide andmise paigaks. Kiriku suuremas mahus taastamist takistab ka see, et pole kindlalt teada, milline see keskajal välja nägi.

Uurimine

Toomkirik on kõige pikemat aega uuritud Tartu hoone. Selle uurimise algatas 19. sajandi lõpul Tartu Ülikooli toonane arhitekt Reinhold Guleke, kes arheoloogilisi kaevamisi läbi viimata oletas, et kirik rajati 13. sajandil ja tegi selle võimalikke rekonstruktsioone. Esimesed arheoloogilised kaevamised viis kirikus läbi kunstiajaloo professor Helge Kjellin 1923. aastal. Seejärel uuris toomkrikut põhjalikult arhitektuuriloolane Otto Freymuth, kes kaevas seda 1926–1927 ja oletas, et esiti ehitati see kodakirikuna, hiljem kujundati ümber aga basiilikaks, samuti, et selle ehitamist alustati pärast linnamüüride rajamist 1262. aasta järel. Freymuthi esimesed kaks oletust on tugeva kahtluse alla langenud, kuid viimane on tõenäoliselt õige. Kunstiajaloolane Armin Tuulse oletas, et toomkiriku põhiosa võis rajada sama meister, kes ehitas Vastseliina linnuse kirdetorni.

1950. ja 1960. aastatel uuris kirikut kunstiajaloolane Olev Prints, kes arvas, et kiriku ehitamist alustati 13. sajandi keskpaiku ja et torne hakati ehitama 1470. aastatel. Alates 1970. aastatest on kirikut uurinud Kaur Alttoa ja Udo Tiirmaa. Alttoa arvab, et kirikut hakati rajama 13. sajandi kolmandal veerandil ja et see kujunes välja järk-järgult, saadews valmis 15. sajandi lõpuks või 16. sajandi alguseks. Kiriku võimsatele läänetornidele anti ilmselt ka kaitsefunktsioon ning ehituses võib aimata tsistertslaste ehitustraditsioone.

Toomkiriku uurimisel on enim tähelepanu pööratud hoonele, tunduvalt vähem aga arheoloogilisele leiumaterjalile. Viimast on hakatud enam arvestama alates 1990. aastatest. Alates sellest ajast on toomkirikus arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud Romeo Metsallik, Heiki Valk, Arvi Haak ja Martin Malve. Viimastel kaevamistel 2008. aastal leiti kiriku põhjalöövist massiivne hauaplaat, mis pärineb tõenäoliselt 15. sajandist ja on ainus enam-vähem tervena säilinud toomkiriku hauaplaat.

Välislingid

Loetletud järgmistesse kategooriatesse:
Kommenteeri
Näpunäited
Tartu Toomkirik kohta pole veel näpunäiteid ega näpunäiteid. Võib-olla olete teie esimene, kes postitab kaasreisijatele kasulikku teavet?:)
5.8/10
EnMork ja 926 rohkem inimesi on siin
Kaart
Lossi 25, Tartu Ülikool, 51005 Tartu, Eesti Hangi juhised

Toomkiriku Tornid / Dome Cathedral Towers kohta Foursquare

Tartu Toomkirik kohta Facebook

Läheduses asuvad hotellid

Vaata kõiki hotelle Vaata kõiki
Hotel London by Tartuhotels

Lähteaine $104

Art Hotel Pallas by Tartuhotels

Lähteaine $79

Dorpat Conference Hotel

Lähteaine $75

Antonius Hotel

Lähteaine $99

Hotel Tartu

Lähteaine $82

Hektor Design Hostel

Lähteaine $29

Soovitatav vaatamisväärsuste lähedal

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Püssirohukelder

Püssirohukelder (1768) on praegune restoran ja endine

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Vanemuine (teater)

Vanemuine on teater Tartus. Teatrit loetakse Eesti ainsaks

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseum on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Raudsild

Raudsild oli sild Tartus Emajõel. See asendas 1993-2007 Vabadussilda.

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
AHHAA

Teaduskeskus AHHAA on Tartus tegutsev Baltikumi suurim teaduskeskus.

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Aura Keskus

Aura Keskus on sportimis- ja vabaajaveetmisvõimalusi pakkuv keskus

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Kärkna klooster

Kärkna Abbey (Estonian: Kärkna klooster; German: Kloster Falkenau or V

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Luke mõis

Luke mõis (saksa Lugden) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tart

Sarnased vaatamisväärsused

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Elgin Cathedral

Elgin Cathedral, dedicated to the Holy Trinity, was sometimes

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Mogadishu Cathedral

The Mogadishu Cathedral (Italian: Cattedrale di Mogadiscio) is a Roman

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Basilica of Our Lady of Nazareth of Exile

The Basilica of Our Lady of Nazareth of Exile (Portuguese: Basílica

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Sevilla katedraal

Santa María de la Sede katedraal ehk Sevilla katedraal on katoliku

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Cathedral of Maringá

Catedral Basílica Menor Nossa Senhora da Glória (or simply Catedral d

Vaata kõiki sarnaseid kohti