Kunstimuuseumid ja galeriid kataloogis Amsterdam

Rijksmuseum

8.9/10
Kategooria:Keeletoimetamist ootavad
Rijksmuseum

'Rijksmuseum
ehk Riiklik Kunsti- ja ajaloomuuseum'
Rijksmuseum Amsterdam
Nationaal Museum voor Kunst en Geschiedenis
250px
Riiklik Kunsti- ja ajaloomuuseum, Amsterdamis, 1895.a.
Asutatud 1800.a.
avatud 13. juuli 1885.a.
Asukoht Amsterdam, Holland
Koordinaadid:
52°21′36.03" N 4°53′06.2" E
Aadress Museumstraat 1,
Ühiskondlik transport:
  • trammid: 2 Amsterdam tramlijn 2, 5 Tram line 5, 7 Tram line 7, 10 Tram line 10, 12 Tram line 12
  • bussid: 26, 65, 66, 170, 172, 197 bussipeatusega Hobbemastraadil
Liik Kunstimuuseum (maal, skulptuur)
Registrinumber:
530420
Kollektsiooni suurus 1 miljon museaali
Külastajaid 2.350.000 (2015)
2.450.000 (2014)
  • siseriiklikult 1. kohal (2014)
  • maailmas 19. kohal (2014)
Direktor tegevjuht Wim Pijbes
administratiivdirektor Taco Dibbits
majandusdirektor Erik van Ginkel,
Kuraator Gregor Weber (kunstikollektsioon)
Martine Gosselink (ajalookollektsioon)
Jane Turner (Pildikunstigalerii)

Arhidekt:
Pierre Cuypers
www.rijksmuseum.nlKategooria:Ilma ühegi andmereata infokasti malle kasutavad artiklid

Rijksmuseum ehk Riiklik Kunstimuuseum ehk Riiklik Kunsti- ja ajaloomuuseum Amsterdamis (hollandi keeles: Rijksmuseum Amsterdam, kogu nimega Nationaal Museum voor Kunst en Geschiedenis; hääldatakse “Raiksmuseum”; en: Imperial Museum) on Amsterdami lõunaosas, Stadhouderskade-nimelise tänava ja Museumplein-nimelise muuseumide väljaku vahel, kuulsale hollandlasest kunstnikule Vincent van Goghile pühendatud muuseumi, tulevikku suunatud kaasaegse moodsa kunsti, Stedelijki muuseumi ja Concertgebouwi nimelise kontserdimaja kõrval asuv Hollandi suurim ja kuulsaim riiklik rahvusmuuseum, mis keskendub kunstile ja ajaloole keskajast tänapäevani. Selle ca 1 miljoni museaaliväärtusega ühikukogust ligi 8000 väljapandust objektist koosnev ekspositsioon 200-s avaras saalis on nii Hollandi tuntumate meistrite loodud maailmakuulsate maalide, keraamika ja skulptuuride kui ka Madalmaade õitsengu perioodilt pärineva käsitöö hulgast. Mõned muuseumi väljapanekud pärinevad 13. sajandist, aga paremik algab 17. sajandisse dateeritud Hollandi maalikunsti kuldselt ajastult barokikunstniku Rembrandti kuulsast maalist “ Öine vahtkond” ning jätkub 400 meistriteosega kunstnike poolt nagu Johannes Vermeer, Jan Steen, Frans Hals ja paljud teised. Muuseumi juurde kuulub raamatukogu, mis on parim ja suurim kunstiajaloo raamatukogu Hollandis, hoones asub samuti Riiklik Pildikunsti Kabinet (nl: Rijksprentenkabinet) koos galeriiga ja Aasia paviljoniga. Riiklik Kunstimuuseum kuulub riigile ning on kuningriigi sisesuhete- ja siseministeeriumi riikliku kinnisvara osakonna (RGB) haldamisel olev riigiasutus. Riiklik Kunstimuuseum asutati aastal 1800 Haagis ja kolis 1808. aastal Amsterdami, kus esialgu asus kuninglikus palees ja hiljem kanali äärses neoklassikalises linnapalees Trippenhuis. Praegune hoone on projekteerinud arhitekt Pierre Cuypers historitsistlikus stiilis gooti ja renessansselementidega. See on ehitatud spetsiaalselt kunstimuuseumi tarvis ja valmis 1885. aastal. Suur osa muuseumihoonest oli kuni 2008. aastani renoveerimisel. Muuseumi peahoone avati ametlikult kuninganna Beatrixi poolt 13. aprillil 2013 pärast kümneaastast põhjalikku transformatsiooni, mis maksis kokku 375 miljonit eurot. Samal aastal külastas muuseumi 2,2 miljonit ja 2014. aastal juba 2,45 miljonit külastajat. See on üks populaarsemaid muuseume Hollandis, kus päevas käib umbes 7000–10 000 külastajat. Hollandlastest külastajate arv ületab välismaalaste arvu. Näiteks kaheteistkümne kuu jooksul pärast taasavamist käis umbes 2,7 miljonit külastajat, kellest umbes kaks kolmandikku oli Hollandist. Umbes 1 miljonist väliskülalisest enamus olid ameeriklasi, kellele järgnesid sakslased, ja arv on oma 30% suurem, kui enne taasavamist. 16. mail 2015.a. Amsterdami Rijksmuseum tänu oma innovaatilise lähenemisele kollektsioonide esitlemisel, uuele kujundusele, taastatud seinamaalingutele, Aasia paviljonile, suurepärastele haridusprogrammidele, külalistele pakutava mitmekeelse teabele ja väga heale koduleheküljele võitis Euroopa muuseumide aastaauhinna, mida antakse välja alates 1977. aastast. Kõrvuti austusavaldava tiitliga auhind koosneb aastaks laenu antud Henry Moore skulptuurist The Egg. Rijksmuseum on avatud 365 päeva aastas. Iga päev toimub Rijksmuseumis mitmeid giidituure, kuhu ka üksikkülastajad saavad soovi korral registreeruda.

Kollektsioonid ja osakonnad

Riiklikus Kunstimuuseumis on alljärgnevaid kollektsioone:

  • Kujutavast kunstist, kuhu kuuluvad:
    • Maalid
    • Skulptuur & käsitöö
    • Aasia kunst
  • Ajaloost
  • ja riiklik pildikunstiosakond (joonised, impressumid ja fotogalerii)

Muuseumi kogudesse kuulub 1 miljon kunsti-, käsitöö- ja ajaloomuseaali aastatest 1200 kuni 2000. Muuseumi maalikogu annab ülevaate Hollandi maalikunstist alates 15. sajandist kuni umbes 1900.a., rõhk peamiselt Hollandi 17. sajandi maalikunsti koolkonna meistrite nagu Jacob van Ruisdael, Frans Hals, Johannes Vermeer, Jan Steen, Rembrandt ja Rembrandt'i õpilaste kokku üle 2000 teosel. Samuti näitusel on Inglismaa laevastikku kuulunud esmaklassiline, 3-tekiline liinilaev HMS Royal Charles (ka Naseby), mis oli käigus Medway merelahingus juunis 1667. a. ja hollandlasest maadeavastaja Dirk Hartog'I plaat. Muuseumil on samuti väiksem kollektsioon Lõuna Hollandi ja Itaalia meistrite töödest. Skulptuuri- ja käsitöökogud koosnevad skulptuuridest, mööblist ja puitfassaadidest, juveel-, klaasi- ja tekstiilikunstitoodetest, keraamika ja metallikunsti esemetest ja paljudest teistest toodetest. See kollektsioon on olemuselt rahvusvaheline, kuigi samal ajal fookuses on Hollandi kunst. Kollektsioon Aasia kunstist on enamikus pärit Aasia Kunstisõprade Seltsilt (VVAK) ning annab ülevaate Hiina, Jaapani, India ja Indoneesia kunstiarengust, samuti pakub valiku Hiina ja Jaapani eksportportselanist, koloniaalsest mööblist ja hõbeesemetest. Ühikud on pärit valitsejate, admiraliteetide, Ida- ja Lääne-India kompaniide erakogudest, seepärast maalide, laeva mudelite, relvade, lippude, kuld- ja hõbeesemete, kostüümide, dokumentide, haruldaste ja võtmeesemete kogumise ajalugu sisaldab ja hõlmab peamiselt Hollandi poliitilist ja militäärset ajalugu, siin rõhk 17-ndal ja 18-ndal sajandil. Rijksmuseumi kuulub teaduslik raamatukogu Cuypers Bibliotheek, kus viiakse läbi kaitse- ja restaureerimisseminare. Muuseumil on oma restoran ja 2 väiksemat kohvikut, Atrium café ja ning 300-ruutmeetrine muuseumipood.

Ajalugu

18. sajand

“Ohustatud luik”. Jan Asselijn, 1650

Isaac Gogel, elas 1765 – 1821 Cornelis Sebille Roos, 1815.a. Pärast maa viimase valitseja Oranje Willemi V põgenemist Inglismaale 1795.a. jaanuaris Madalmaade Kuningriigi aladel tekkinud Prantsuse 1. Vabariigi vasalli Bataavia Vabariigi ja hiljem Napoleon I venna Louis Bonaparte’i ehk kuningas Lodewijk I jaoks moodustatud nukuriigi, Hollandi Kuningriigi esimene rahandusminister Isaac Jan Alexander Gogel tegi ettepaneku järgida prantslaste eesmärki ja luua rahvuslik kunstimuuseum, mis nagu nende Louvre teeniks rahvuslikke huve. 19. novembril 1798.a. valitsus võttis vastu otsuse muuseumi asutamisest. Esmakordselt Riiklik Kunstimuuseum Rijksmuseum avas uksed 31. mail 1800.a. Rahvusliku Kunstigalerii (nl: Nationale Kunst-Galerij) nime all Haagis, Huis ten Bosh –nimelises kuninglikus palees. Kollektsioon oli üles ehitatud läbi aegade valitsenud valitsejate ja asehaldurite perekondade kunstikogudest. Neist suurem osa oli Pariisi viidud, mil väljapanek koosnes Hollandi riigimeeste kollektsioonidest ülejäänud umbes 200-st kujutava kunsti ja ajaloolisest eksponaadist, Itaalia kunstiteostest ja Oranje portreedest. Järgnevate aastate jooksul Gogel koos kunstikaupmehe ja esimese muuseumidirektori Cornelis Sebille Roos’iga toetasid lugematuid esialgseid soetusi.

"Öine vahtkond". Rembrandt, 1642

Nende esimene hange, Hollandi maalikunsti kuldse ajastu maastikumaalija Jan Asselijni kõige kuulsam maal oma pesa kaitsvast luigest, maksis 100 Hollandi guldnat ja kuulub veelgi muuseumi paremiku hulka.

19. sajand

Juudi pruut. Rembrandt, c. 1667 1805. aasta kulus Rahvusliku Kunstigalerii kolimisele Haagi keskväljakule Buitenhof. Hollandi kuningas aastatel 1806-1810, Prantsuse keisri Napoleon I noorem vend Louis Bonaparte andis 1808. aastal käsu kunstigalerii üleviimisest Amsterdami, millest sai riigi uus pealinn. Kunstiteosed majutati linna silmapaistvamasse ehitisse, Dam väljakul asuvasse kuningapaleesse koos linna muude tähtsamate maalide, nende hulgas Rembrandti šedöövriga “Öine vahtkond”. Järgmisel aastal Kuninglik Muuseum (nl: Koninklijk Museum) avas oma uksed palee ülemisel korrusel eesotsas uue direktoriga aastast 1808 Cornelis Apostooliga. 1813. aastal Willem I saabudes tagasi Amsterdami ja tõustes Madalmaade kuningaks, esile kerkis vajadus ‘Rijks Museum’i kogude ümber paigutamiseks. Koos Haagi riiklike gravüüride kollektsiooniga need viidigi 1817.a. üle Amsterdami südalinna relvakaupmeestele Louis ja Hendrick Trip’ile aastatel 1660-1662 ehitatud linnapaleesse Trippenhuis, millest veelgi hiljem kujunes Hollandi Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia. Erinevalt oma eelkäijast, pikaaegse muuseumidirektori Cornelis Apostooli ajal suuremaid oste ei tehtud. Vastupidi, 1820. aastal suur osa märkimisväärse ajaloolilise tähtsusega museaalidest loovutati tagasi Haagi, Mauritshuis’ s paiknevale haruldaste ühikute kuninglikule galeriile (nl: Kabinet van Zeldzaamheden) ning 19. sajandi moodsa kunsti muuseum asetati 1838. aastal koguni eraldi Amsterdami Haarlemi linnaosas asuvasse Welgelegen –nimelisse paviljoni. Pankur Adriaan van der Hoop Alles 1854. aastal olulist mõju Kunstimuuseumi museaalikogudele avaldas Madalamaade üks rikkamaid mehi 19. sajandi esimesel poolel, Amsterdami pankur ja linnavalitsuse ning Haagi Senati liige Adriaan van der Hoop, kes surres jättis Amsterdami linnavalitsusele päranduseks 224-250 maaliga kogumiku uskudes, et suurivaevu makstud pärandimaksust hoolimata väljapanek võiks meelitada linna võimalikult palju välismaalasi.

Palee Trippenhuis aga osutus muuseumi jaoks sobimatuks ja sündis mitmeid algatusi koguni rahvusmuuseumile pühendatud ehitisest. 1863. aastal korraldati ideekonkurss, mille tulemusena ükski žürii väljavalitud kavanditest, nende hulgas samuti arhitekt Pierre Cuypers’i teise koha saanud projekt ei olnud piisava kvaliteediga. Alles 1876. aastaks Cuypers kavandas projektiesildise Riikliku Kunstimuuseumi oma 330 saaliga hoonest, mis hoolimata, et ei saanud kuigi head vastuvõttu ning oli rahva meelest gooti- ja renessanss-stiilsetest elementidest kombineerituna liialt keskaegne ja piisamatult hollandipärane, siiski võitis konkurssi. Hoone ei olnud ettenähtud üksnes ruumideks Rijksmuseumi kogudele, vaid seal samuti töötaksid elavad meistrid ning koos Paviljoni Welgelegeniga Haarlemist ja Madalmaade Kunsti- ja ajaloomuuseumiga Haagist oleks aluseks koguni uuele muuseumile. Eraldi korraldati hoone projekteerimist mõjutavate visuaalsete lisategurite, dekoratsioonide võistlus, mille võitsid B. van Hove ja J.F. Vermeylen skulptuursete, G. Sturm mosaiik- ja maalikunsti- ning W.F. Dixon toonitatud klaasist dekoratsioonidega. Ehitus algas 1. oktoobril 1876 ja Hollandi kunstiajaloolisest aspektist rikkalikult kujundatud uue asukohaga muuseum avati 13. juulil 1885.

Väljapanek koosnes peaaegu kõikidest Amsterdami linnale kuuluvatest iganenud kunstiteostest kõrvuti Trippenhuis’ist toodutega, mille hulka nüüd kuulus pankuri A. van der Hoop’i pärandatud Rembrandti maal ”Juudi pruut”. Eksponeeritavasse kollektsiooni lisati 19. sajandi modernsed museaalid Haarlemist ja lõpuks oluline osa riiklikule pildikunsti osakonnale eesotsas Kabinet van Zeldzaamheden’ga kuulunud kunstiteostest. 1890. aastal rajati Rijksmuseumi hoonet edelasuunas laiendav juurdeehitis ehk ’lõunatiib’, kus käesoleval hetkel (2013.a.) on Philips Wing’i poolt organiseeritud väljapanek.

20. sajand

1906. aastal algasid taastamistööd ”Öise Vahtkonna” saalis. Tehti mitmeid muudatusi interjööris. Alates 1918. aastast Hollandi Arheoloogiline Assotsiatsiooni reformi ja juhtimisuuenduste kohaselt Rijksmuseum hakati kutsuma Kunsti- ja Ajaloomuuseumiks. 1920-ndate ja 1950-ndate jooksul mitmevärvilised seinakaunistused maaliti üle. Teise maailmasõja eelõhtul osa kogudest evakueeriti ja vabanenud ruumides korraldati aastatel 1939 -1940 nüüdiskunstinäitus nimega ”Meie kunst täna” (nl: Onze kunst van heden). Aprillis 1942.a. suur osa Rijksmuseumi kollektsioonist paigutati lukkude taha spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud turvakambritesse maa-alustes koridorides Sint-Pietersbergis, Maastrichti lähedal. Sõja perioodil Rijksmuseumis korraldati mitmeid Saksa-sõbralikke näitusi nagu Alam-Reini kaasaegse kunsti festival (august 1941), Naistöö Saksamaal, Saksa naised töötavad rahva heaks (oktoober 1941), Saksa raamatu olevik (veebruar 1942) ja Kunst rindel (jaanuar 1943). 1960-ndatel aastatel kahte siseõue ehitati juurde näitusesaal ja mitmeid korruseid. Hoones tehti väiksemaid renoveerimis- ja restaureerimistöid aastatel 1984, 1995-1996 ja 2000. Juurdeehitise ehk lõunatiiva või 'Philips Wing'i uuendustööd said valmis 1996. aastaks ja samal aastal avati Rijksmuseumi esimene mastaapseim näitus peamiselt 19. sajandi ulatuslikust fotokogumikust.

21. sajand

Muuseum oli külastajatele suletud 18. märtsist 2003. a. kuni 12. aprillini 2013.a. suurremondi tõttu. Näitus umbes 400 museaaliga ja 17. sajandi meistriteostega, nende hulgas Rembrandti ”Öine vahtkond”, avati 2003.a. detsembrist kuni 17. märtsini 2013.a. juurdeehitises näitusetiib Philipsvleugel ning nende aastate jooksul seal käis 8,5 miljonit külastajat. Rijksmuseumi restaureerimis-renoveerimitööd, s. h. sisekujundus ja põrandate remont sooritati hispaanlastest arhitektide Antonio Cruzi ja Antonio Ortizi poolt kujundatud kavandi alusel. Vitriinide, ornamentide ja soklite ajalooliselt vana hoonega sobiva valgustuse ja interjöörilahendusi pakkus prantslasest disainer ja Louvre sisekujundaja Jean-Michel Wilmotte. Esialgsete plaanide kohaselt renoveerimise elluviimiseks oli ette nähtud 5 aastat, aga töödega jäädi graafikust maha ja lõpuks remont kestis kokku 10 aastat makstes 375 miljonit eurot. 45 miljoni euroga toetasid tööde läbiviimist Hollandi ja üks maailma suurim rahvusvaheline elektroonikaettevõte Philips, finatseerimisasutus ING ja loteriiettevõte BankGiro Loterij. Lõplikult remont sai valmis 16. juuliks 2012. a. Märtsiks 2013.a. muuseumi juurdeehitises eksponeeritavad meistriteosed olid paigaldatud tagasi oma kohtadele, samuti “Öine vahtkond” siirdus tagasi oma kohale auhalli Öise Vahtkonna saali. Varem muuseumihoone eri osades eksponeeritud maalid, tarbekunst ja ajalugu on nüüd seotud ühtseks eri korruste ja sajandite kaupa kulgevaks kronoloogiliseks jadaks, mis tutvustab hollandi kunsti ja ajalugu. 13-ndal aprillil 2013 muuseum taasavati kuninganna Beatrix’i poolt. Alates 2013.a. Philips Wing muudeti ajutiste näituste ja kohvik-restorani hooneks. Alates 1. novembrist Philips Wing avas Kaasaja näituse fotodest 20. sajandilt.

Külastatvus

Aasta külastajaid   Aasta Külastajate arv
1995 942,000 2005 842,586
1996 1,275,000 2006 1,142,182
1997 1,084,652 2007 969,561
1998 1,229,445 2008 975,977
1999 1,310,497 2009 876,453
2000 1,146,438 2010 896,393
2001 1,015,561 2011 1,010,402
2002 1,100,488 2012 965,000
2003 833,450 2013 2,200,000
2004 812,102 2014 2,450,000
2015 2,350,000

20. sajandi rekordarv 1,412,000 saadi täis 1975. aastal. 1990-ndatest aastatest alates 2000-ndate alguseni käis Rijksmuseumis igal aastal 0,9 kuni 1,3 miljonit külastajat. Seoses renoveerimistööde algamisega ja muuseumi peahoone sulgemisega 7. detsembrist 2003.aastast alates külastajate arv aastas vähenes 0.8 kuni 1.1 miljonini. Pärast taasavamist 13. aprillil 2013 muuseum teatas kapasiteeti piisavat aastas 1.5 kuni 2.0 miljoni külastajani, mis tuli täis juba sama aasta 8 kuuga.

Muuseumihoone

Amsterdami Rijksmuseumi raamatukogu lugemissaal, 2015. Muuseum kolis 1885. aastal oma praegusse asukohta väljaspoole tolleaegset vanalinna ning avati 13. juulil ministri Jan Jan Heemskerk poolt. Muuseumihoone oli kujundatud Euroopas levima hakanud neogooti stiilis sümmeetrilisena ning kõrgete lagede ja seinapindadega ehitisena elemendikombinatsioonidega gooti ja renessansarhidektuurist. Hoone on rikkalikult kaunistatud rohkete viidetega rahvuslikust ajaloost ja dekoratsioon on üks 19. sajandi katseid kollektiivsest stiilist. Barokne kivist muuseumihoone on lahendatud ruudukujulise põhiplaaniga kahest hoovist kesksete aatriumitega ja arvukate kõrvalruumidega. Keskteljeks on tunnel sissepääsudega tänavalt esimesel korrusel paiknevasse Honour galeriisse. Kunstiteosed on eksponeeritud avarates näitussaalides peensusteni läbimõeldud tumehallil foonil, mis mõjub rahulikult ning laseb rohkete detailide ja figuuridega piltidel esile tõusta. Samuti muuseumi tarbekunst, suured klaasi-, portselani-, tekstiili-, juveeli-, merenduse- ja relvakollektsioonid on eksponeeritud rahulikul foonil pikkades hermeetilistes tolmukindlates vitriinides, olles samas piisavalt valgustatud. Hoones on samuti raamatukogu ja vaade uhkele lugemissaalile avaneb otse näitusesaalidest. Juurdeehitises Philips Wing on muuseumi poolt loodud arhidektuurilise ja Madalamaade arhitektuuriajaloolise kollektsiooniga näitus. Uus, looduslikust kivist ja klaasfassaadiga ning ümbritseva vee-elemendiga Aasia paviljon on kunstiarhitekti Cruz y Ortizi poolt kujundatud ja avati 2013. aastal. Lõuna-Amsterdami linnaosa ja kesklinna vahelise ühenduse tagamiseks läbi hoone, on selle keskossa ehitatud kõrgete võlvidega läbikäik nimega Museumstraat, mis esialgselt oligi avatud kogu liiklusele. Alates 1931. aastast keelati autodega läbisõit. Mitmed muuseumidirektorid on hiljem püüdnud täielikult sulgeda läbipääsu jättes sinna vaid selge ülevaatega esialgsed kaks siseõuedevahelist koridori ehk vahekäiku täis täiendavat näitusepinda. Renoveerimistööde käigus aastatel 2003-2013 käidi arvukalt arutelusid, kas avada tunnel jalgratturitele ohutuks liiklemiseks või mitte. Lõpuks see avati Rijksmuseumi jalgrattatunneli nime all 13. mail 2013.aastal. Aastate jooksul on muuseumihoones tehtud mitmekordseid ümberehitamisi, mille jooksul kaotati suur osa selle algsest arhidektuurilisest iseloomust. Samuti rahvusvaheliselt tuntud muuseumina see osaliselt ei enam vastanud külastajate vajadustele. Lõpuks 29. aprillil 2003. a. muuseumi poolt tellitud Tööisnpektsiooni uuring tuvastas õhus hõljuva asbesti. Seepärast 2003. aastal alustati oluliste, esialgu mõneks aastaks planeeritud rekonstrueerimistöödega, mis aga koos viivitustega viis oma 10 aastat ja millist riiklik muuseum varem kunagi ei olnud läbi käinud. Selles suures operatsioonis paljud Cuypers’i aegsed originaalelemendid said õige ilme ja hoone suuremalt osalt taastati oma endises hiilguses.

Muuseumifassaadide mosaiikpildid

Hiline Rooma tsivilisatsioon. Monulphus ja Sint Servatiuse basiilika, umbes 570

Frangi tsivilisatsioon. Karl Suur Nijmegeni palees, umbes 800''

Utrechtis MLIIII]]

John Bavaaria õukonna teenistuses olev renessanssiaja õlimaalide suurmeister Jan van Eyk tööl Haagi kohtus 1422-1424''

Kõik linna printsid ja prelatuuri juhid klaasimaalidega Gouda kirikus 1555-1603

Utrecht. Albrecht Dürer 's-Hertogenbosch gildi kullaseppi tervitamas 1520.a.

Aed ja kõrvalhooned

thumb Muuseumi kõrval on Cuypers poolt kujundatud kujudega ja maastikule killustava mõju andvate edelanurga hoonefragmenttidega park, mis rajati aastatel 1884 ja 1916 ning on suletud ümbritseva sepistatud piirdeaiaga. Idee saadi Pariisi Musée de Cluny-lt ja Germaani muuseumilt Nürnbergis. Hobbemastraati ja Jan Luijkenstraati -poolne muuseumi lõunatiib, mis nüüdseks on saanud ühe oma sponsori nime Philips Wing, renoveeriti 1996. aastaks ja see oli muuseumiruumidena ajutises kasutuses peahoone mastaapse rekonstruktsiooni ajal aastatel 2003-2013. Alates 2013.a. Philips Wing ehitati ümber ajutiste näituste ja kohviku jaoks ning külastajatele see taasavati 1. november 2014.a. Muuseumi kompleksi kuuluvad omaette ansamblitena Hobbemastraadil asuvad endine direktorivilla (1883) ja Amsterdami joonistamiskunstikool Teekenschool koos töökodadega (1891), mõlemad samuti Cuypers’i poolt kujundatud. Direktorivilla oli kuni 1945 on kasutuses tegevjuhi ametliku elukohana. Teekenschool ehk joonistamiskunstikoolis saab õppida joonistamist ja maalimist ning tutvuda fotograafia ja ajalooga. On erinevaid seminare ja kursusi klassiruumides täiskasvanutele, lastele ja perekondadele.

Schipholi filiaal

Amsterdami Schipholi lennujaamas asus Rijksmuseumi filiaal ehk ING poolt sponsoreeritud väike muuseuminäitus klassikalise maalikunsti originaalidega, mille avas Madalmaade kuningas Willem-Alexander 9. detsembril 2002.a. ja mida sai külastada kohe pärast passikontrolli läbimist. See koosnes püsiekspositsioonist kaheksa või kümne meistriteostega kuldselt ajastult ja kolmest ajutisest näitusest aastas. Vastavalt näituse teemale valitud meistriteoste väljapanek oli üldjuhul seotud reisimise, äritegevuse ja Hollandi kunstiajalooga. Seni on teemadeks olnud: ”Kuldse Ajastu päikeseline taevas”, ”Brueghel äritegevuses”, ”Lendamise kunst - Melchior d'Hondecoeter linnumaale”, “Holland & Japan: 400 aastat kaubavahetust”, “Vincent van Gogh: Nature Close-Up”, kus esitati maailma populaarseima maalikunstniku kaheksa originaalteost, ja hiljuti – “Hollandi Lehmad – õitsengu sümbol. Rijksmuseumi teoseid veistest”. Schipholi lennujaam on esimene muuseumiga lennujaam maailmas ja 2009.a. külastajaid oli üle 100.000 inimese. Alates oktoobrist 2014 on Schipholi muuseum renoveerimiseks suletud. Taasavamine lükkus planeeritust hiljemaks, suveks 2016, mil lennujaama esimesel korrusel Holland Boulevard -terminaaliosas avatakse kunstinäitus koos raamatukogu ja kasiinoga.

Loetelu Rijksmuseumi direktoritest

Kuninganna Beatrix ja muuseumidirektor Wim Pijbes. 2013.a.

  • Cornelis Sebille Roos (1800-1808) [1]
  • Cornelis Apostool (1808–1844) [1]
  • Jan Willem Pieneman (1844–1847) [19]
  • Frederik Daniël Otto Obreen (1883–1896)[20]
  • Barthold Willem Floris van Riemsdijk (1897–1921)[21]
  • Frederik Schmidt-Degener (1921–1941)[22]
  • David Röell (1945–1959)[23]
  • Arthur van Schendel (1959–1975)[24]
  • Simon Levie (1975–1989)[24]
  • Henk van Os (1989–1996)[25]
  • Ronald de Leeuw (1996–2008)[26]
  • Wim Pijbes (2008–)[27]

Šedöövrid

link= Pikemalt artiklites Rijksmuseumi 120 maali  ja Rijksmuseumi kunstnike loend

Muuseumis on mitmeid meistriteoseid muuseumi pikiteljel asetsevates suurtes saalides. Kõige kuulsamaks peetakse Rembrandti õlimaali “Öine vahtkond”.

Pildikunst

Riiklik Pildikunsti Kabinet (nl:Rijksprentenkabinet) juhib riiklikku joonistuste-, graafika- ja rahvuslikku fotogaleriid. Mõned näited graafikast:

Rijksstudio ja API

thumb |Rijksstudios uut teost loomas. Oodates oma taasavamist muuseum võttis ebatavalise sammu ja käivitas 13. aprillil 2013. a. Rijksstudio, mis on uus, veebilehel esitatav 125 ja nüüdseks üle 200 tuhande kõrge resolutsiooniga pildifailikollektsiooni esitlus piltide allalaadimiseks saades stuudiole oma webplatformi. Stuudio pakub liikmeks registreerunule võimaluse koguda kunstiteostest ideed või detailed ning neid vabalt suumides, jagades, lisades ja muul viisil loovust ära kasutades neist luua oma meistriteos. Muuseumidirektori Taco Dibbitsi teatel Rijksstudio eesmärgiks on kunstiteostest teabe tegemine võimalikult kättesaadavaks ja seepärast plaanis on lisada veel 40.000 pilti aastas kuni kogu kollektsiooni üks miljon teost on kasutusel. Publiku väga heast vastuvõtust räägib see, et 2015. a. oli loodud üle 100 000 kasutajakonto. Lisaks Rijksmuseum on esitanud pilte ja andmeid 111 tuhandest ühikust kättesaadavaks veebirakendajatele ja programmeerijatele. Neid andmeid võib kasutada API reeglistikus ja lisaprogrammide kirjutamiseks teatud programmi funkstionaalsust laiendades. Rijksmuseumi raamatukogus saab otsida võrgust teadusraamatukogu, mis on üks suurimaid avalikke kunstiajaloolisi raamatukogusid oma 300 tuhande monograafia, 3 400 ajakirja ja 90 tuhande oksjoni kataloogiga. ’Online Pildikabinet’ loob viivitusteta registreerumise ja juurdepääsu oma 700 tuhande pildi, joonise ja fotoga kogumikku pärast seda, kui renoveerimise käigus suur osa kogudest ja paljud pildid digiteeriti. The New York Timesi 13. mail 2015.a. avaldatud artikkel muuseumi digitaliseerimisest peab Rijksmuseumi üheks kõige uuenduslikumaks digiteerimisvaldkonnas.

Muuseumi sponsorid

Muuseumi toetajate reklaamid on lahendatud kaasaegsete kunstiliste vitraažidena. Rijksmuseum ja peasponsor ING ehk ING Group on teinud tihedat koostööd alates 2005. aastast muutes muuseumi külastajatele mõeldud üldruumid üha atraktiivsemaks. ING sponsoreerib laia valikut kunsti- ja kultuuriprojekte ning on partnerina Rijksmuseumi kollektsioonide eksklusiivsetes esitlustes Schipholi filiaalis. Rijksmuseumi peasponsor ja ametlik IT partner, mobiilsideteenuste ja telekommunikatsiooniettevõte KPN toetab muuseumi nii rahaliselt kui uute toodetega, aitab kaasa Rijksmuseumi side-, kommunikatsiooni- ja tehnoloogiliste vajaduste rahuldamisele, mis hõlmab nii muuseumi toodeid ja teenuseid kui samuti andmete edastuse ja säilitamise ning telefoni lahendusi mobiilidele ja maaliinidele. Tihe koostöö sidevõrguseadmeid konstrueeriva, tootva ja tarniva rahvusvahelise kontserniga Cisco on kaasa toonud kõne- ja andmeside infrastruktuuri arendamise tulevikunõuetele vastavaks ja tasuta WiFi-ühendusega Interneti kogu muuseumis. Hollandi konglomeraat transpordialal Pon Holdings B.V. Company on alates 1. jaanuarist 2013.a. Rijksmuseumi 20-nda sajandi galleriide sponsor. See sponsorlus hõlmab erinevaid 20. sajandi kunstikollektsioone edendavaid tegevusi nagu museaalide ostu ja taastamist ning toetust näituste korraldamisel. Rahvusvaheline elektroonika ettevõte Koninklijke Philips Electronics N.V. ehk Philips on olnud uue Rijksmuseumi asutaja alates aastast 2001 ning tihedalt seotud muuseumi renoveerimise ja remondiga. Ettevõtte suuremeelse toetuse ja eduka partnerluse tunnustuseks muuseumi lõunatiib sai nimeks Philips Wing. 140 aastat tagasi Amsterdamis asutatud õlletootmisettevõte Heineken International on pühendunud Rijksmuseumi sponsorlusele kolmeks aastaks ja on samuti muuseumi eelistatud õluttarnija. Seda kohalikku päritolu jooki pakutakse muuseumi Atrium kohvikus, lõunatiivas ja Rijks -restoranis. Koostöö juhtiva rahvusvahelise tubakatootjaga Japan Tobacco International ehk JTI-ga algas 2010. aastal, mil ettevõte on aidanud kaasa mitmete konkreetsete näituste, sh. Miro - Jan Steen 2010 ja Kiefer - Night Watch 2011 korradamisele ning 16. sajandi nürnberglasest kullassepa ja graafiku Wenzel Jamnitzeri suurejoonelise laua dekoratsioonide taastamisele 2012.a., samuti 2009.a. Turneri auhinna võitnud Richard Wrighti gigantse, 47 tuhandest käsitsi maalitud musta tähega laemaalingu avaldamisele 13. märtsil 2013.a. JTI kohustuseks kujunes sotsiaalne vastutustunne riiklikku ja rahvusvahelist kultuuripärandit, kaasaegset kunsti ja Jaapani kultuuri säilitavatest ja edendatavest institutsioonidest. Juhtiv advokaadibüroo Baker & McKenzie toetab Rijksmuseumi 20. sajandi eriti retrospektiivseid fotonäitusi ja tänu sellele muuseum on suutnud hankida 19. sajandi lõpust aastani 1980 kestnud perioodi hõlmavaid fotosid. Vermeer, Johannes - "Naine loeb kirja avatud akna juures", ca. 1662-1663 Keemiatööstusettevõtte AkzoNobeli sponsorlus algas 2010. aastal ning firma Sikkens –bränd on värvide ja dekoratiivsete toodete ametlik tarnija. Tänu AkzoNobel'i laialdasele värvivalikule, Sikkensi jõupingutustele ja teadmistele, samuti koostööle juhtiva instituudiga maalikunsti ja ajalooliste interjöörimaalingute konserveerimise ja restaureerimise alal, Stichting Restauratie Atelier Limburg (SRAL) –ga, Pierre Cuyper’i lae- ja seinakaunistused taastati oma endises hiilguses. Analüüsides igivanu värvijäänuseid, õnnestus tuvastada 1885.a. kasutuses olnud mattvärvide algse koosseisu pigmendid ja neid reprodutseerida. Aastatel 2012 ja 2013 muuseumi partner transpordialal, Hollandi rahvuslik lennufirma KLM sõidutas kuulsa kunstniku Johannes Vermeeri meistriteost aastast 1663 "Naine loeb kirja avatud akna juures" külastusreisidel kolmel eri kontinendil. Pärast Rijksmuseumi taasavamist kuulus naine kuldselt ajastult on tagasi kodus. Optikaäri Eye Wish Opticians oma kolmeaastasel sponsoriperioodil annab olulise panuse muuseumi seitsmeteistkümnenda ja kaheksateistkümnenda sajandi klaasikogude säilitamisel ja taastamisel, mis on maailma tähtsamaid klaasikogusid sellelt ajalooliselt perioodilt. Kui 1885. aastal uhiuus Hollandi ajaloo- ja kunstimuuseumi, Rijksmuseumi hoone avas uksed, selle kollektsioonide hulka kuulunud klaasinäitusel oli esindatud kõigi kolme XVIII sajandi kõrgetasemega graveerimistehnika, teemant-, frees- ja punktiirgraveerimisteosed. Koostööleping õppe seisukohast otstarbeka sisustuse ja kujundusega tegeleva ning Hollandi ühe suurima õppevahendeid tarniva ettevõttega ThiemeMeulenhoff sõlmiti 7. juulil 2014.a., tänu millele muuseumi kollektsioonil on väljapaistev osa olemasolevate ja uute õppevahendite disainis ning ajaloo, kunsti ja filosoofia õpetamismeetodites. Pandi alus alg- ja keskkoolide uuele informaalse ja formaalse õppe lahendusele käsikäes kunsti ja kultuuriga, millega võib tutvuda rahvasaavutuste näitusel Jaarbeursis (Utrechtis) 2017. aasta jaanuaris. Muuseumil on kolme aastane koostööleping supermarketiga Albert Heijn ning maailma suurima nafta- ja maagaasiettevõtte Saudi Aramcoga, mille Aramco Overseas Company nimelise filiaali peakorter asub Haagis. Aramco toetab mitmesuguseid tegevusi lihtsustada ohutut ja usaldusväärset energiatarneviisi klientidele ümber maakera. Alates 2013. a. kestnud partnerlus tee ja kohvifirmaga ning Hollandi kohvitootmise liidriga Douwe Egberts on tootnud unikaalse uue kohvisordi ‘D.E. Dutch Master Blend Rijksmuseum’. See kohvisort toodetakse ekslusiivselt üksnes Etioopiast ja Sumatrast toodavatest kohviubadest just nagu kuldse ajastu perioodil, mil pandi alus Hollandi kohvikultuurile. Koostöö annab Briti-Ameerika laevakompanii Holland America Line külalistele võimaluse tutvuda Hollandi minevikuga loomingulises salongis ‘Rijksmuseum merel’, kus Rijksstudiosse registreerudes võib imetleda ja oma käega luua joonistus- ja maalikunstitöid.

Viited

Välislingid

Kategooria:Hollandi muuseumid Kategooria:Amsterdam


Kommenteeri
Näpunäited
Christophe P
11 August 2013
The audio guide, here called "multimedia tour", is an iOS app: if you already have an iOS device, you don't need to pay the 5€ to rent a device: you can just download the Rijksmuseum app on the Store!
Robert G
3 October 2013
Forget about getting an audio tour: just download the Rijksmuseum app for Android and iPhone. It not only gives you more in-depth commentary, but also allows you to bookmark things you like.
Laadi rohkem kommentaare
foursquare.com
Asukoht
Kaart
Aadress

Museumstraat 1, 1071 Amsterdam, Holland

Hangi juhised
Avatud
Mon-Sun 9:00 AM–5:00 PM
Viited

Rijksmuseum kohta Foursquare

Rijksmuseum kohta Facebook

Läheduses asuvad hotellid

Vaata kõiki hotelle Vaata kõiki
W Amsterdam

Lähteaine $480

Hotel Die Port van Cleve

Lähteaine $275

Hot Spot Fascinating Bed and Breakfast B2

Lähteaine $130

Best location Stunning Bed and Breakfast

Lähteaine $171

Spui B&B 2 Studio

Lähteaine $0

Spui B&B 1 studio

Lähteaine $210

Soovitatav vaatamisväärsuste lähedal

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
I Amsterdam Letters

I Amsterdam Letters on turismimagnet, üks Monumendid ja

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Moco Museum

The Moco Museum (Modern Contemporary Museum Amsterdam) is an

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Van Gogh Museum

The Van Gogh Museum is a museum in Amsterdam, The Netherlands,

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
De Balie

De Balie is a theatre and a centre for politics, culture and media,

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Museumplein

The Museumplein (Шаблон:IPA-nl; English. Museum Square) is a publi

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Stedelijk Museum

The Stedelijk Museum Amsterdam (lit. City Museum Amsterdam) is a

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Stadsschouwburg (Amsterdam)

The Stadsschouwburg (Dutch - city theatre) of Amsterdam is the name

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Leidseplein

The Leidseplein is a square in central Amsterdam, Netherlands. Lying

Sarnased vaatamisväärsused

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Metropolitani muuseum

Metropolitani muuseum (inglise Metropolitan Museum of Art,

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Wynwood Art Walk

Wynwood Art Walk on turismimagnet, üks Kunstimuuseumid ja galeriid

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Orsay muuseum

Orsay muuseum (prantsuse Musée d'Orsay) on kunstimuuseum Pariisis.

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
J. Paul Getty Museum

The J. Paul Getty Museum, a program of the J. Paul Getty Trust, is an

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Palacio de Bellas Artes

Palacio de Bellas Artes (Spanish for Palace of Fine Arts) is the

Vaata kõiki sarnaseid kohti