Pronkssõdur (algne ametlik nimi "Tallinna vabastajate monument"; vene keeles "Монумент освободителям Таллина"; on kasutatud ka hüüdnime Aljoša) on monument Tallinnas, mis kuni 2007. aasta 27. aprilli varahommikuni asus Tõnismäel Tõnismäe haljakul Kaarli puiestee 13. 30. aprillil paigaldati skulptuur Kaitseväe kalmistule Filtri tee 14. ()
Monument avati 21. septembril 1947. aastal.
Monumendi autorid on kujur Enn Roos ja arhitekt Arnold Alas. Andmed skulptuuri modelli kohta on vastukäivad. Nimetatud on raskejõustiklast Haljand Hallismaad, vasaraheitjat Helmut Pormeistrit, kunstitudeng Vello Rajangut, puusepp Albert Adamsoni ja isegi maadleja Kristjan Palusalut.
1964. aastal süüdati monumendi ees "igavene tuli", mis kustutati 1991. aastal. Monument on püstitatud Teise maailmasõja ajal langenud sõjaväelaste mälestuseks.
Kes täpselt olid monumendi endise asukoha vahetus läheduses asuvasse ühishauda maetud, ei ole tuvastatud, kuigi Välisministeerium tellis 2006. aastal mahuka ajaloolise õiendi. Võimalikud maetud isikud:
Ausammas ajendas pingeid rahvuslaste ja sõjaveteranide vahel.
Paljud Teises maailmasõjas Nõukogude poolel sõdinud ja nende omaksed ning teised (peamiselt venekeelsed inimesed) tähistasid Pronkssõduri juures igal aastal 9. maid kui võidupäeva ning 22. septembrit kui Tallinna vabastamise aastapäeva. Nende ürituste käigus kasutati Nõukogude Liidu ja Venemaa lippe.
Eesti rahvuslased avaldasid arvamust, et tegemist on Eesti riigile vaenulikkuse avaldumisega ja Nõukogude okupatsiooni ülistamisega.
9. mail 2006 toimus monumendi juures konflikt, milles Punaarmee veteranide esindajad rebisid Pronkssõduri vastase piketi korraldanud rahvuslase Jüri Böhmi käest Eesti lipu. 10. mail esitasid Aavo Savitsch, Ain Saar, Jüri Liim ja Tiit Madisson üleskutse Pronkssõdur Tõnismäelt kõrvaldada . Maikuus lõpus toimus mitu rahvuslaste korraldatud rahvakogunemist. Näiteks 20. mail organiseerisid Tiit Madisson ja Aavo Savitsch Pronkssõduri juures kõnekoosoleku, millest võttis osa umbes 1000 inimest.
Monumendi kaitsjad moodustasid nn antifašistliku komitee ja organisatsiooni "Öine vahtkond" (vene keeles "Ночной дозор"). Politsei kutsus inimesi Tõnismäele mitte kogunema ning intsidentide ärahoidmiseks piiras selle politseivalvega, mis kestis 2006. aasta oktoobri alguseni.
11. oktoobril 2006 algatasid Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna Riigikogu saadikud sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu ning keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse eelnõu. 10. jaanuaril 2007 võttis Riigikogu 66 poolthäälega sõjahaudade kaitse seaduse vastu ja 11. jaanuaril kuulutas president Toomas Hendrik Ilves selle välja. Sõjahaudade kaitse seadus annab aluse matta ümber säilmed, mille hauad asuvad ebasobivates kohtades nagu pargid, haljasalad, hooned väljaspool kalmistuid, kohad, kus haudadel toimuvad massiüritused või asuvad haudadega mitteseotud rajatised, samuti muud kohad, mis ei võimalda sõjahaudade väärikat kohtlemist. Seaduse paragrahv 10 sätestab, et ümbermaetavate säilmete senises asupaigas asunud hauamonumendid ja muud hauatähised kuuluvad teisaldamisele säilmete uude matmispaika. Pronkssõduri kaitsjad tõlgendasid seadust kui otsest rünnakut monumendi vastu ning seadus pälvis kriitikat Venemaa ametlikes ringkondades ja meedias. "Öine vahtkond" ähvardas rahutustega.
22. augustil 2006 toimus Tallinnas linna volikogu saalis ümarlaud Pronkssõduri küsimuses. Osa võtma oli kutsutud palju erinevaid ühendusi ja erakondi. Isamaaliitu, Res Publicat ja Reformierakonda kohal ei olnud. Samuti ei saanud keeleliste arusaamatuste tõttu osa võtta Konstitutsioonierakond. Ümarlaua organiseerija oli Keskerakond. Riigikogus esindatud erakondadest võtsid osa ka valitsuses olev Rahvaliit ja opositsioonis olev Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes mõlemad pooldasid Tõnismäe ümberkujundamist ja pronkssõduri jäämist Tõnismäele.
Keelatud rajatiste kõrvaldamise seaduse eelnõu võttis Riigikogu 46 poolt- ja 44 vastuhäälega seadusena vastu 15. veebruaril 2007. 13. veebruaril tehtud paranduse kohaselt pidanuks valitsus 30 päeva jooksul pärast seaduse jõustumist Pronkssõduri Tõnismäelt teisaldama. 22. veebruaril jättis president seaduse välja kuulutamata, põhjendades otsust sellega, et "seadus läheb vastuollu Eesti Vabariigi põhiseaduse mitme sättega, ennekõike võimude lahususe põhimõttega."
23. aprillil 2007. aastal saatsid Eesti ülikoolide professorid kaitseminister Jaak Aaviksoole avaliku kirja, milles juhiti tähelepanu pronkssõduri teisaldamisega seotud riskidele ning pakuti koostööd nende analüüsil ja võimalikul maandamisel.
26. aprillil Tallinna Volikogus toimunud pronkssõduri ümarlaual esinenud Jaak Aaviksoo, kes väitis, et on ebatõenäoline, et 26. aprilli hommikul Tõnismäele püstitatud valge telk on seal ka 8. ja 9. mail 2007: "Kui asjaolud selguvad, tuleb sõjahaudade kaitse seaduse alusel võtta vastu juriidiliselt siduv otsus säilmete ümber matmise ja hauatähise teisaldamise kohta. Ma ei ruttaks sündmustest ette ja ütleks missugune see otsus saab olema. see sõltub paljuski sellest, mis seal leitakse ja eks ta sõltub ka mingil määral nendest dialoogidest, mis aset leiavad eelseisvatel päevadel, nädalate ja võib-olla kuude jooksul. seepärast ootame ära aja, kui see on otsuseks küps."
26. aprillil 2007 ümbritseti pronkssõduri ümbrus kõrge taraga ning sinna püstitati telk arheoloogiliste kaevamiste läbiviimiseks. Politsei ning pronkssõduri kaitsjate vastasseis viis õhtul inimeste laialiajamiseni märulipolitsei poolt. Järgnesid massilised lõhkumised ja rüüstamised Tallinna kesklinnas. 27. aprilli öösel otsustas valitsus pronkssõduri viivitamatult teisaldada. Samal ööl teisaldati see ning paigutati politsei valve alla teadmata kohta.
27. aprillil 2007 kestsid kella neljani öösel veel rahutused.
28. aprillil 2007 kestsid eelmise päeva pärastlõunal taasalanud rahutused kella kaheni öösel.
Edasistel päevadel-öödel otseseid rahutusi Tallinnas enam ei toimunud, kuid pingeline õhkkond kestis.
30. aprillil 2007 avati kõigile vaatamiseks pronkssõduri monument oma uues asukohas, Tallinna Kaitseväe kalmistul, Filtri tee 14.
8. mail 2007 toimus vaikne mälestustseremoonia monumendi juures, Eesti valitsusliikmete ja välisriikide suursaadikute osavõtul.
9. mail 2007 külastas nii pronkssõdurit kui selle endist asukohta Tõnismäge paljud põhiliselt Punaarmee sõdureid mälestavad inimesed. Inimesed viisid lilli ja päev möödus rahulikult.
Praegu on skulptuur Kaitseväe kalmistul, kuhu see viidi Sõjahaudade komisjoni ettepanekul. Kivimüür skulptuuri taga laoti üles juunikuus.
Sinna on kavas ümber matta ka Tõnismäe sõjahaudadesse maetute säilmed.
Peaministri sõnul peaks see, mida teha Tõnismäe platsiga pärast säilmete ümbermatmist, jääma Tallinna linna volikogu otsustada, sest maa omanik on Tallinna linn.
Enne Tallinna Pronkssõduri eemaldamist viidi 18. aprillil läbi Venemaal Moskva lähedal asuvas linnas nimega Himki ehitustegevust seganud II MS mälestusmärk, pärast Eesti otsust II MS langenute mälestusmärgi teisaldamiseks, kavandasid analoogseid toiminguid ka Poola valitsus ning 2009. aasta novembris Kasahstani pealinnas Taškendis suurema lärmita lahingukuulsuse pargi rekonstrueerimise käigus võeti maha "Kodumaa kaitsja" monument.
Pronkssõdurist on valminud muusikal "Pronksivalu. Welcome to Estonia!". Teksti autoriks on Wimberg ja lavastajaks Andrus Vaarik. Esietendus pidi toimuma 14. novembril 2008 Tallinna Linnahallis.. Produtsent Tarvo Kralli sõnul lükati see edasi Gruusia-Vene sõja tõttu: "Gruusias toimunud sündmuste taustal on see praegu liiga valus teema.".
Pronkssõdurist sai inspiratsiooni kunstnik Kristina Norman, kes lõi installatiivse keskkonna "After-War" viies ruumis, milles kesksel kohal on kuldsõdur. Kuldsõduri Tõnismäele viimise eest sai eesti kunstnik 9. mail 2009 politseilt suulise hoiatuse. 9. juunil 2009 ilmus uudis, et nüüdiskunsti muuseum Kiasma soovib kuldsõduri ära osta.
