Pachacámac (ketšua keeles Pachakamac; jumal Pachakamaqi järgi) oli Kolumbuse-eelne linn. Selle jäänused on Peruus Lima kesklinnast umbes 40 km kagus Luríni jõe orus.
Pachacámac asub rannikuäärse Luríni ringkonna põhjaosas umbes 2 km kaugusel Vaiksest ookeanist. Varemed paiknevad Lima linna lõunaserval kõrgendikul. Luríni ringkonna idanaaber Pachacámaci ringkond nõudleb Pachacámacit ning selle kõrval olevat tänapäeva asulat Julio C. Tello (ka Puente Lurín).
Ümbruskonna rahvastik kasvab rände tõttu Luríni jõe orgu kiiresti, kuid tegu on ikka veel maapiirkonnaga, kus tegeldakse niisutuspõllundusega.
Linn oli juba konkista ajal tublisti üle tuhande aasta vanune. Seal olid vähemalt üks püramiid, kalmistu ja värvilised kalafreskod umbes 4.–6. sajandist pKr. Wari kultuuri ajal (umbes 7.–8. sajand pKr) ehitati linn välja ja see oli tõenäoliselt halduskeskus. Wari kultuuri mõjusid on nii arhitektuuris kui ka keraamikas ja tekstiilides (hauapanustes). Pärast Wari riigi kokkuvarisemist kasvas Pachacámac edasi ning sai ise riigi keskuseks, aga Pachacámaci riik ei saanud nii suureks nagu Wari riik. Tollest ajast pärineb enamik templeid ja lihtsaid hooneid (umbes 800–1450 pKr).
Tõenäoliselt oli Pachacámaci riik inkade saabumise ajal juba lagunenud. Rímaci jõe ja Luríni jõe orus oli väike riik itšmadel. Pachacámac oli neil eeskätt usuline keskus loojajumal Pachakamaqi kummardamiseks. Pärast itšmade riigi ühinemist inkade riigiga sai Pachacámacist tähtis halduskeskus. Siiski jäi ta ka templilinnaks, ja Pachakamaqi preestrid tohtisid tegutseda sõltumatult inkade preestritest. Tõenäoliselt küsisid ka inkad ise regulaarselt Pachakamaqi oraaklilt nõu. Inkade ajast pärineb viis hoonet, sealhulgas päikesetempel peaväljakul.
Oraakel ehitati juba inkade ajal savitellistest. Praktiliselt täielikult on säilinud Pachacámaci inkade ajal ehitatud osa, eriti ajavahemikus 1440–1533 ehitatud piirkond. Turistid saavad külastada paleesid, templeid, väljakuid ja muuseume, kus hoitakse Pachacámaci arheoloogilisi leide.
Tähtsamad hooned on:
