Narva bastionid on Narva linna ümbritsevad kaitseehitised, mis peaasjalikult ehitati 17. sajandil Rootsi ajal.
Aastatel 1676–1680 alustati Narvas kaitserajatiste uuendamist fortifikatsioonide direktor Erik Dahlbergi kavade alusel, Vaubani süsteemi alusel. Ehitustöid alustati 1682. aastal ja jätkati kuni Narva vallutamiseni venelaste poolt 1704. aastal. Valmis jõuti ehitada ehitada kuus bastionit (Gloria, Victoria, Honori, Triumphi, Fortuna ja Fama bastion) ja lisaks bastionilaadne kindlustus Spes (Lootus), mis asus linnuse lõunamüüri ees. Wrangeli bastionit ei jõutud ümber ehitada bastioniks Pax (Rahu), samuti ei jõutud valmis linnuse kirdenurka kavandatud poolbastion Justitia (Õiglus). Bastionide kaitseks kavandatud viiest raveliinist jõuti valmis ehitada kaks. Ehitamata jäi Triumphi ja Fortuna bastioni vahele planeeritud läänevärav. Bastionid ümbritseti vallikraaviga, põhjasuunas ehitati uus värav – Kuningavärav, millest kujundati linna peavärav, vanadest väravatest jäi alles Veevärav ja Uus värav (hiljem Pimevärav).
