Muztagata (uiguuri keeles: مۇز تاغ ئاتا; hiina keeles: 慕士塔格峰 (Mùshìtǎgé Fēng)) on mägi Kaxgari mäeahelikus Pamiiris. Territoriaalselt jääb ta Xinjiangi alale Hiinas.
Tema kõrgus on 7509 m ja ta on maailmas kõrguselt 49. mäetipp. Pamiiris on vaid kaks tippu temast kõrgemad – Kongur ja Kongur Jiubie.
Mäelt laskub 16 liustikku, suurim neist on idanõlval asuv 21 km pikkune Koksel.
Muztagatast jääb 39,2 km kirde suunas Kaxgari mäeaheliku kõrgeim mägi Kongur (7649 m). Muztagatast 4,8 km lõuna suunas jääb Muztagata mäemassiivi (mille kõrgeim tipp on Muztagata) kuuluv Koskulak (7028 m).
Muztagatast 16 km lääne suunas jääb Karakorami maantee ja 23 km loode suunas Karakuli järv. Lähim linn mäele on 60 km lõuna suunas asuv Hiina läänepoolseim linn Taxkorgan. Lähim lennujaam asub Kaxgaris (linnulennult 150 km kaugusel). Mäest Tadžikistani piirini on 30 km.
Rootsi maadeuurija ja geograaf Sven Hedin tegi 1894. aastal teadaolevalt esimese katse ronida Muztagata tippu. Nurjusid ka mägironijate tõusukatsed aastatel 1900 ja 1904. 1947. aastal jõudsid tipule väga lähedale inglased Eric Shipton ja Bill Tilman.
Mäetipp esmavallutati Jevgeni Beletski ja Kirill Kuzmini juhtimisel 1956. aastal Hiina ja Nõukogude Liidu ühisekspeditsiooni käigus lääneribi kaudu, mida tänapäeval peetakse klassikaliseks (standardseks) marsruudiks. Teel tipule püstitati 5 vahelaagrit, neist viimane (rünnakulaager) tehti kõrgusel 7200 m. Esmatõus toimus 31. juulil. Kokku käis sel päeval tipus ära 31 alpinisti: 19 Nõukogude Liidu ja 12 Hiina mägironijat (teiste seas ka Liu Lianman, hilisem Hiina Džomolungma ekspeditsiooni liige). Tipputõus Muztagatale oli rekodsaavutus mitte ainult massilisuse osas, vaid ka kõrgusrekord nii Nõukogude Liidu kui ka Hiina alpinistide hulgas.
1959. aastal tõusis tippu tiibetlanna Phanthog. See oli naisalpinistide uus kõrgusrekord maailmas, senine oli prantsuse naismägironijate käes (Claude Kogan).
1980. aastal tõusis tipule Ned Gillete'i juhtimisel grupp, kes laskus tipust suuskadel alla. Varem üle 7500 m kõrguselt tipult suuskadel alla ei ole tuldud (küll aga kõrgemalt, kuid allpool tippu). Tänapäeval tuleb enamus tippu suuskadega.
Tehniliselt raskemat marsruuti mööda kaguribi kaudu tõusti tippu 2000. aastal. 2005. aastal roniti tippu uut marsruuti mööda mäe lääneküljel.
2011. aastal tegi alpistiilis soolotõusu mäe tippu rootslanna Anneli Wester ja püstitas sinna ajutise laagri.
2008. aastal üritas nelja inimese grupp Jürgen Saarniidu juhtimisel tippu jõuda, kuid neil see ei õnnestunud (jõuti kõrgusele 6800 m).
4. augustil 2009 tõusid tippu esimeste eestlastena Üllar Põld ja Tiina Tamm. Baaslaager püstitati 4450 m kõrgusele, vahelaagrid 5200, 6200 ja 6800 m kõrgusele.
3. augustil 2011 tõusid tippu mäe lääneküljelt klassikalist marsruuti mööda Uko Nõulik (tõusu juht) ja Anu Nõulik. Baaslaager püstitati 4400 m kõrgusele, vahelaagrid 5400, 6200 ja 6800 m kõrgusele.