UNESCO maailmapärand kataloogis Moskva

Moskva Kreml

9.8/10

Moskva Kreml (vene keeles Московский Кремль) on Venemaa pealinna Moskva kesklinnas asuv ajaloomälestis, Moskva suurvürstiriigi, Moskva tsaaririigi (kuid mitte Venemaa keisririigi), Nõukogude Venemaa, NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsejate residents, mille ehitamist alustati 1330. aastal ning viidi lõpule 1520. aastal. Kolmnurkse kujuga Kremlit ümbritsevad: lõunast Moskva jõgi, loodest Aleksandri aed ja idast Punane väljak.

Nõukogude võimu algusaastail oli kremli territoorium avatud, kuid 1924. aastal paigutati Moskva Kremli komandandi Petersoni korraldusel seni kremlis elanud ning kaitse all olnud isikud ümber väljaspoole kremlit ning territoorium suleti 1927. aastal külastajatele. Kuni 1955. aastani oli Moskva Kremli territoorium kinnine ala, mida võisid külastada ainult erilubade alusel NLKP Kongresside saadikud ja NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud, vaatamisväärsustena esitati ainult Moskva Kremli relvapalatit, mis ehitati aastatel 1844–1851. 14. märtsil 1955 Nikita Hruštšovi juhtimisel toimunud NLKP KK Presiidiumi pleenumil vastu võetud otsusega avati suur osa Moskva Kremli territooriumist külastamiseks. Territooriumile pääses läbi Troitskaja värava ning väljapääsuna kasutati Spasskaja ja Borovitski väljapääse.

Aastast 1990 kuulub Moskva Kreml koos Punase väljakuga UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ajalugu

  • 1156. aastal hakkas Moskva vürst Vladimir Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale oma sõjaväelise eelposti ümber ehitama palkaeda;
  • 1330. aastal hakkas Moskva ja Neglinnaja jõe vahel asuvale Borovitski künkale kerkima kaitserajatisena puitlinn kreml;
  • 1365. aastal toimus Moskvas tulekahju, mille tagajärjel kannatasid puidust ehitatud kremli hooned ja ehitised;
  • 1370. aastal lasi vürst Dmitri Donskoi laienenud linna ümbritseda valgetest kividest müüriga;
  • 1485–1495 täiendati ja kindlustati kremli müüri: ehitati juurde mitu madalat kaitsetorni, laiendati ja süvendati kaitsekraavi jne. Ühtlasi lammutati kindlustuse lähedalt kõik majad ja kirikud, mis oleksid võinud vaenlase rünnaku puhul viimasele toetuspunktideks olla. Sellega ongi seletatav suurema väljaku tekkimine kremli juures. Kremli müüris oli kokku 17 torni, millest kuus olid ühtlasi linnaväravad;
  • 1491 ehitati itaallase Solari projekti järgi kuulsa Moskva kremli kellatorni eellane;
  • 1520. aastal lõppes Ivan III poolt alustatud Moskva kremli lõplik kindlustamine ja suuruse andmine, kremli pindala oli paisunud 27 hektarini;
  • 1626 sai kellatorn oma gooti stiilis välimuse ja kella. Ärklitorni autor oli šotlane Christopher Galloway;
  • 1918. aasta 1. mai laupäevakul lammutati Vladimir Uljanovi juhtimisel ja osalusel 1908. aastal tapetud suurvürst Sergei Aleksandrovitšile püstitatud mälestusmärk Kremlis;
  • 1929. aastal moodustati Moskvas valitsuskomisjon, kuhu kuulusid Avel Jenukidze, Kliment Vorošilov ja Vassili Schmidt, kelle otsusel alustati Kremli territooriumil olnud vanade hoonete lammutamist ning uute ehitamist: 1929. aastal lammutati Tšudovi (Imetegija) klooster, mille asemele ehitati Punaste komandöride kool (Школа красных командиров им. ВЦИК), kus hiljem asus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium.

Moskva Kremli ehitised

Kremlit ümbritseb kaitseehitisena Kremli müür, mis on 2,25 km pikk, 6,1 m paks ja milles asub 20 torni:

  • Veevõtutorn (Водовзводная башня), kuhu ehitati 1633. aastal spetsiaalne mehhanism vee pumpamiseks Moskva jõest kremlisse;
  • Borovitski torn (Боровицкая башня) sai oma nime läheduses asunud kunagise küla järgi;
  • Komandanditorn (Комендантская башня);
  • Relvatorn (Оружейная башня) sai oma nime läheduses asuva kremli relvakambri järgi;
  • Kolmainutorn (Троицкая башня) sai oma nime kremli müüri taga asunud Troitse-Sergi kloostri kiriku järgi;
  • Kutafja torn (Кутафья башня);
  • Nikolskaja torn (Никольская башня);
  • Arsenali nurgatorn (Угловая Арсенальная башня);
  • Arsenali kesktorn (Средняя Арсенальная башня);
  • Senatitorn (Сенатская башня);
  • Spasskaja torn ehk Lunastaja torn (Спасская башня), mille ehitas 1491. aastal itaalia arhitekt Pietro Antonio Solari ning mis asus Kremli peaväravate juures;
  • Tsaaritorn (Царская башня);
  • Häirekellatorn (Набатная башня);
  • Constantinuse ja Helena torn (Константино-Еленинская башня);
  • Beklemiševi torn (Беклемишевская башня);
  • Peetri torn (Петровская башня);
  • Esimene Nimetu torn (Первая Безымянная башня);
  • Teine Nimetu torn (Вторая Безымянная башня);
  • Salajane torn (Тайницкая башня) on oma nime saanud torni all asunud salajase kaevu järgi;
  • Rõõmukuulutamise torn (Благовещенская башня), mis sai nime kõrval asuva Rõõmukuulutamise katedraali järgi.

Moskva Kremli Punasel väljakul asub Vassili Blažennõi katedraal (Pühakute Eestkoste katedraal), mis ehitati aastatel 1555–1560 Pihkva ehitusmeisterite Barma ja Postniku poolt. Kirik ehitati Ivan Groznõi (Ivan IV) käsul Kaasani khaaniriigi alistamise (mis toimus 1552. aastal) mälestusmärgina;

Moskva Kremli Katedraalide väljakul (Соборная площадь) asuvad:

  • Uspenski katedraal (Успенский собор) ehk Jumalaema Uinumise katedraal;
  • Blagoveštšenski katedraal (Благовещенский собор) ehk Rõõmukuulutamise katedraal;
  • Arhangelski katedraal (Аpхангельский собоp) ehk Peaingli katedraal
  • Ivan Suure kellatorn (Колокольня Ивана Великого)
  • Tsaar-Kell (Царь-колокол; 202 tonni)
  • Tsaar-Kahur (Царь-пушка)

Endised ehitised Kremlis

  • Arsenalitorn,
  • Koeratorn (Собакинская башня)
  • Voznessenski klooster ehk Ülestõusmise klooster (Вознесенский монастырь) (–1929)
  • Tšudovi (Imetegija) klooster (Чудов монастырь) (–1929), mille asemele ehitati Punaste komandöride kool (Школа красных командиров им. ВЦИК), kus hiljem asus NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium.

Kreml Venemaa valitsejate residentsina

Suur Kremli palee (Большой Кремлевскй дворц), mis ehitati aastatel 1838–1849, oli Venemaa keisrite Moskva residents.

1918. aasta märtsis, pärast Venemaa Nõukogude Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu ja VSDT(b)P juhtkonna evakueerimist rindelähedastest Petrogradist Moskvasse, asusid nõukogude valitsus ja parteijuhtkond alaliselt elama Moskva Kremlisse, kus paiknesid nende töö- ja eluruumid. Nõukogude valitsuse ja parteijuhtide ruumide valveks ning kaitseks moodustati Moskva Kremli komandantuur, mille kohustuste hulka kuulusid Kremli valve- ja majandusküsimused. Komandant määrati ametisse ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega. Kremli esimene komandant (1918–1920) oli koos riigi juhtkonnaga Moskvasse evakueerunud Petrogradi Smolnõi komandant Pavel Malkov, aastatel 1920–1935 oli komandant endine Läti punane kütt ja kütipolgu komissar Rudolf Peterson (1897–1937), aastatel (1935–1936) Pjotr Tkalun () ja Kremli Komandandi Valitsuse ülem (1936–1937), Fjodor Rogov (1937–1938), Nikolai Spiridonov (1941–).

Moskva Kremlis paiknesid võimuorganid:

  • Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu
  • NSV Liidu Ülemnõukogu

Välislingid

Kirjandus

  • Catherine Merridale, "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Kirjastus Tänapäev. 2014.

Vaata ka

  • Kitai-gorod.
Kommenteeri
Näpunäited
D. R
11 June 2010
To see the Kremlin go to the O2 Bar in Ritz Carlton! The best view ever!
Presidential Libraries
President Reagan arrived here on May 29, 1988. His arrival marked his first visit to the Soviet Union, where he met with Mikhail Gorbachev for a superpower summit
Laadi rohkem kommentaare
foursquare.com
Asukoht
Kaart
Aadress

0.1km from Troitskaya bashnya, Moskva, Venemaa, 125009

Hangi juhised
Avatud
Mon-Wed-Fri-Sun 10:00 AM–5:00 PM
Kontakt
Viited

The Kremlin (Кремль) kohta Foursquare

Moskva Kreml kohta Facebook

Läheduses asuvad hotellid

Vaata kõiki hotelle Vaata kõiki
Hotel Sadovnicheskaya

Lähteaine $283

Hotel Baltschug Kempinski Moscow

Lähteaine $390

Hotel Baltschug Kempinski Moscow

Lähteaine $0

Troyka

Lähteaine $75

DreamON Hostel

Lähteaine $24

Luxapartment

Lähteaine $77

Soovitatav vaatamisväärsuste lähedal

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Alexander Garden
Venemaa

Alexander Garden (Русский: Александровский сад (Москва)) on turi

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Kolmainutorn
Venemaa

Kolmainutorn, ka Troitski torn (vene keeles Тро́ицкая ба́шня)

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Amusement Palace
Venemaa

Amusement Palace (Русский: Потешный дворец) on turismimagnet, üks P

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Kutafja
Venemaa

Kutafja (Русский: Кутафья башня) on turismimagnet, üks Tornid asukoht

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
State Kremlin Palace
Venemaa

State Kremlin Palace (Русский: Государственный Кремлёвский Дворец) o

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Terem Palace
Venemaa

Terem Palace (Русский: Теремной дворец) on turismimagnet, üks P

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Moscow Manege
Venemaa

Moscow Manege (Русский: Манеж (Москва)) on turismimagnet, ük

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Итальянский грот
Venemaa

Итальянский грот on turismimagnet, üks Huvitavad ehitised asukoh

Sarnased vaatamisväärsused

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Strelna
Venemaa

Strelna [str'elna] on Peterburi haldusalasse kuuluv alev Soome lahe

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Old Havana
Kuuba

Old Havana (Español: La Habana Vieja) on turismimagnet, üks UNESCO m

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Glacier National Park (U.S.)
Ameerika Ühendriigid

Glacier National Park (U.S.) on turismimagnet, üks UNESCO

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Suur Vallrahu
Austraalia

Suur Vallrahu (inglise Great Reef Barrier) on maailma suurim

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Geirangerfjorden
Norra

Geirangerfjorden on fjord Norra lääneosas Møre og Romsdali ma

Vaata kõiki sarnaseid kohti