Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge.
Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo.
Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik.
sisaldus mõõdetuna Mauna Loal.]] Mauna Loa põhjaküljel asub Ühendriikide riikliku ookeani- ja atmosfääriuurimiskeskuse observatoorium, kus muude mõõtmiste kõrval on registreeritud ka atmosfääri süsihappegaasi kontsentratsiooni. Sealt saadud pikaajalised andmed olid üheks esimeseks kindlaks tõendiks atmosfääri süsihappegaasisisalduse tõusu kohta tõenäoselt antropogeenseil põhjusil, ning neile toetusid kasvuhooneefekti kaudu kliima soojenemist seletavad arvutused.
Eelmainitud observatooriumi lähistel asub ka Riikliku Atmosfääriuuringute Keskuse hallatav Mauna Loa päikeseobservatoorium, mis tegeleb Päikese atmosfääri seirega.
