Loss on avalikkusele avatud. Suviti korraldatakse seal mitmesuguseid näitusi. Lossi juurde on rajatud selline ürdiaed, nagu see võis välja näha 350 aastat tagasi. Sinna pääseb autoga, kohaliku bussiga ja laevaga.
Aastal 1298 hakati Skara piiskopi Brynolf Algotssoni korraldusel ehitama kuningataluks mõeldud linnust, mis koosnes kolmest-neljast müüriga ümbritsetud hoonest. Asukoht oli Skara piiskopkonna keskpaik. 1470ndail toimunud tulekahju järel lasi piiskop Brynolf Gerlachsson varemed lammutada.
Pärast Västeråsi riigipäeva 1527 läks mõis Rootsi kroonile ning sellest sai läänivaldus. Magnus Gabriel De la Gardie oli lossi omanik 17. sajandi keskel ning tema andiski sellele praeguse väljanägemise.
Aastani 1719 renditi lossi välja eraisikutele, kuna lossi haldasid Rootsi krooni ülevaatajad (hauptman), keda hiljem nimetati lossikirjutajateks (slottsskrivare). Üldine vastutus krooni omandi eest lasus kammerkolleegiumil ja selle käepikendusel läänivalitsusel Mariestadis.
Aastal 1731 sai Läckö kuninglikuks lossiks, kuid kuningatalu renditi endiselt välja.
Aastal 1810 sai lossist jälle läänivaldus 'Sikajocki nime all. See nimi ei läinud käibele, kuid Maamõõtmisamet kasutab seda endiselt.
Aastal 1990 võttis tegevuse üle Sihtasutus Läckö Instituut (Stiftelsen Läckö Institutet), mis kannab nüüd nime Stiftelsen Läckö Slott. Aastast 1993 haldab Läckö lossi Riigi Kinnisvaraamet. Lossi ametlik nimi on Sikajocki.