Krâvanhi mäed (ka Kardemonimäed; khmeeri Chuor Phnom Krâvanh) on mäestik Aasias Edela-Kambodžas.
Kagu-loode suunal pikkusesse sirutuva mäestiku pindala on ligi 4 420 000 hektarit. Lõunaosa asub Kaôh Kŏngi ja põhjaosa Poŭthĭsăti provintsis. Mägede kõrgeim tipp, Phnom Aural (erinevatel andmetel 1771 või 1813 m üle merepinna), on ka Kambodža kõrgeim punkt.
Sademete poolest erinevad Krâvanhi mägede lääne- ja idanõlvad kardinaalselt: kui läänes sajab 3800–5000 mm aastas, siis idas ulatub sama näitaja 1000–1500-ni.
Krâvanhi mägede piirkonnas, peamiselt madalamatel aladel elab ligi 40 000 inimest. Ligi 8% neist on pärismaalased. Olles Kambodžas üks vaesemaid inimgruppe, kannatavad nad sageli toidupuuduse käes.
Krâvanhi mäed on inimtegevusest suhteliselt puutumatuks jäänud. Pärast võimu kaotamist 1979. aastal varjasid punased khmeerid end sealsetes mägedes ligi kakskümmend aastat. Hirmust nende ees ja ka selle pärast, et piirkond oli mineeritud, hoidsid inimesed Krâvanhi mägedest eemale. Selle tulemusena jäi piirkonna loodus suhteliselt puutumatuks. Praegu on seal väga liigirikas ökoregioon, mida on kohati väga vähe uuritud, sest paljud piirkonnad on raskesti ligipääsetavad.
1993. aastal andis kuningas Norodom Sihanouk välja Krâvanhi mägede alal kahe looduspargi – Phnom Samkose looduspargi läänes ja Phnom Aurali looduspargi idas – loomise määruse. Parkide territooriumid on suuresti määratletud aerofotode järgi ja need pargid eksisteerivad vaid n-ö paberil: aktiivset tegevust looduse säilitamiseks neis ei toimu.
Krâvanhi mägede piirkond on Kagu-Aasia mandril suurim metsiku loodusega ala, kus elab märkimisväärne hulk liike, mis on mujal maailmas ohus või välja surnud. Korraliku kaitse ja säilitamiseta on see ala ja selle asukad inimtegevusest otseselt sõltuvad.
Mäestik pakub kodu neljateistkümnele ohustatud imetaja liigile, nende seas aasia elevandile (Elephas maximus), indohiina tiigrile (Panthera tigris), malaya päikesekarule (Helarctos malayanus), irrawaddy ja küürdelfiinile ning pea pooltele Kambodža linnuliikidele. Krâvanhi mäed on ka viimane piirkond, kus elavad siiami krokodillid (Crocodylus siamensis) ja suured jõekilpkonnad batagurid (Batagur baska).
Krâvanhi mägedest on leitud ligi 450 linnuliiki, seejuures mitu üliohustatud liiki: kambodža künkakana (Arborophila cambodiana) ja tai künkakana (Arborophila diversa).
Krâvanhi mägedes on puutumatu metsa all ligi 10 000 ruutkilomeetrit. Lõunapoolsetes madalamates osades domineerivad puudest vaigupuu (Dacrydium elatum) ja oleandrilehine kivijugapuu (Podocarpus neriifolius). Üle 700 meetri tõusvas vööndis kasvavad puud kuni 30-meetriseks ning dominantsed on pöögid, loorberipuulised ja mürdilised. Lilledest leidub orhideesid.
Pikaajalisele puutumatusele vaatamata ähvardavad Krâvanhi mägede piirkonda ohud ebaseadusliku jahipidamise, illegaalse looma- ja taimemüügi, metsa maharaiumise ning põllumajanduse tõttu. Sagedased on metsatulekahjud, mis saavad alguse looduse vastu ükskõiksest põldude loomisest. Elustikule kujutavad ohtu ka arvukad seni aktiivsed miinid. Kambodža keskkonnaministeeriumil, kes peaks selle piirkonna kaitse eest vastutama, puuduvad piisavad võimalused ja tehniline jõud.
Krâvanhi mägede kaitsega tegeleb aktiivselt mitu organisatsiooni: Maailma Looduse Fond, mittetulunduslik New Yorgis resideeriv ühing The Cardamom Project, Wildlife Alliance, Conservation International, Fauna & Flora International ja Zoos Victoria.
Turism on Krâvanhi mägede alal suhteliselt uudne nähtus.
2008. aastal alustas Wildlife Alliance kommuunide-põhise ökoturismi programmiga Chi Phatis. Organisatsioon aitab kommuunil luua loodust mittekahjustavaid turismivõimalusi, kuhu kuuluvad matkamine, mägijalgrattaga sõitmine, loodus- ja linnuvaatlused, samuti abistab piirkonna jugade ning Khmeeri impeeriumi matmispaikade juurde paremate pääsude loomise asjus.
Sellele vaatamata on piirkonnas turiste Ângkôr Wati või Phnom Penhiga võrreldes erakordselt vähe.
