Karatšai järv on väike järv Venemaal Uuralites.
Alates 1951. aastast kasutati järve Nõukogude Liidus tuumajäätmete prügilana. 1960-ndatel hakkas järv kuivama, järve põhja jäid üliradioaktiivsed setted. 1968. aastal kandis tugev tuul järvepõhjast tolmu laiali 1800 km² alale, kus elas umbes 500 000 inimest. Laiali kandunud saasta radioaktiivsus oli 185 petabekrelli, mis on võrreldav Hiroshimale heidetud tuumapommi poolt põhjustatud radioaktiivse saastega.
1978–1986 kaeti järv betoonplokkidega.
Tänapäeval on järve kaldal radioaktiivsuse tase 600 röntgenit tunnis, mis on inimesele surmav.
Enne jäätmete järve ladustamise algust oli järve pindala 0,26 km2. 1962. aastaks oli järve pindala veetaseme tõusu tõttu juba 0,5 km2.
