Kangrinboqê (varasem eestikeelne nimi Kailas; tiibeti keeles gangs rin po che 'suur lumekalliskivi', ka Gangdisê, Kangdagdisa, Tisé; ametlik nimi Kangrinboqê Feng; hiina keeles 冈底斯山 (Gangdisi Shan), 冈仁波齐峰 (岡仁波齊峰; Gangrenboqi Feng (Gāngrénbōqí Fēng))) on mägi Hiina territooriumil Tiibetis Gangdisê mäeahelikus. Mäe geograafilised koordinaadid on 31°4'N, 81°20'E.
Mäetipu kõrgus merepinnast on 6714 m (teistel andmetel 6638 m). Mäe suhteline kõrgus on 1319 m.
Mäetipul on ebatavaliselt korrapärane kuju. Mägi sarnaneb püramiidiga, mis on aasta ringi lumega kaetud.
Mäe ümbrusest saavad alguse neli Lõuna-Aasia suurt jõge: Indus põhjas, Brahmaputra (Yarlung Zangbo) idas, Gangese lisajõgi Sutlej läänes ja Karṇālī lõunas.
Mäe lähedal on järved Mapam Yumco ja La'nga Co.
Budismi, hinduismi, džainismi ja böni järgijatele on see püha mägi.
Mäe religioosse staatuse tõttu ei ole alpinistid sellele tõusnud. Ta on ainus kõrge mägi, kuhu religioossetel kaalutlustel ei tõusta.
Esimese loa mäkketõusuks sai 1985 Reinhold Messner, kes aga seda ei kasutanud. Hiljem ei ole luba saadud. Loast keelduti ka 2001 hispaanlasele Jesús Martinez Novazile, kes kavandas "politiilist demonstratsiooni keskkonna saastamise vastu ning suurema, globaalse teadvuse nimel". Tema plaani vastu protesteerisid usuorganisatsioonid üle maailma; protestiga ühines ka kuulsaid alpiniste.
Budismi, hinduismi, džainismi ja böni järgijad peavad mäge selle erilise kuju ning asendi tõttu üheks tähtsamaks pühapaigaks.
Mäge ümbritsev umbes 53 km pikkune tee (tiibeti keeles Kora, sanskriti keeles Parikrama, mis viib umbes 5700 m kõrgusele üle Dölma La (tiibeti keeles 'Roheline Tārā', on nende usundite palverändurite tähtis sihtkoht. Teekonna läbimise suund oleneb usundist: budistid, hinduistid ja džainistid liiguvad päripäeva, böni järgijad vastupäeva. Tiibetlastel on tähtis ka see, millal teekond läbitakse: näiteks arvestatakse Tiibeti kalendri hobuseaastal läbimisi Tiibeti kalendri hobuse aastal läbitud ringi kuuekordsena.
Tiibeti budismis on Kangrinboqê mägi ühe maailmamandala kese. Teda võrdsustatakse müütilise ilmamäe Meruga, mis on maailma kesktelg.
Mäge nimetatakse sanskriti keeles कैलास (Kailāsa), hindi keeles कैलाश पर्वत (Kailāśā Parvata).
Ka hinduistid näevad selles mäes Meru mäe ilmingut.
Ühe puraanades sisalduva kirjelduse järgi on Kailāsa mägi maailma kese, mille neli palet koosnevad kristallist, rubiinist, kullast ja lasuriidist. Ta on maailmasammas, on 84 000 tunniteekonda kõrge, on maailmamandala kese ning asub lootost sümboliseeriva kuue mäeaheliku südames. Kailāsast välja voolavad neli jõge voolavad nelja ilmakaarde ning jaotavad maailma neljaks piirkonnaks.
Paljud hinduismi harud peavad Kailāsat paradiisiks, mis asub maailma vaimses keskmes ja kuhu hinged lõpuks jõuavad.
Peale selle on see mägi üks jumal Šiva elupaiku. Müüdi järgi elab kurja ja kurbuse hävitaja Šiva mäel nimega Kailāsa. Mõne pärimuse järgi on mägi Šiva linga ning allpool asetsev Mapam Yumco järv tema abikaasa jooni.
Suurim ja tähtsaim kaljutempel, mis asub Maharashtras Ellora koobastes, on nime saanud Kailāsa mäe järgi. Paljud selle skulptuurid ja reljeefid kujutavad Šiva ja Pārvatīga seotud sündmusi, sealhulgas Rāvana katset Kailāsa mäge raputada.
Džainistid nimetavad seda mäge Aštapada 'kaheksajalaline, ämblik'.
Kõiki paiku, kus nende tähtsad õpetajad (tirthankarad) ilmale tulid või siit ilmast lahkusid, austatakse kui pühapaiku (tirthasid) ning nad on palverändude sihtpaigad. Et kaks nende tähtsamat jõudsid vabanemiseni sellel mäel, on Aštapada tähtis palverändurite sihtkoht. Esimene tirthankara Rišabha jõudis oma elu lõpul sellel mäel pärast kuue ja poole päeva pikkust paastumist valgustumiseni. Ka üks tema poegadest Bharata jõudis vabanemiseni sellel mäel.
Askeetlik teekond ümber mäe annab palverändurile suure pälvimuse.
Bönis nimetatakse mäge Yundrung Gutseg. Ta oli vana böni riigi Zhang Zhungi vaimne kese.
