Kadrioru park on Tallinnas Kadriorus asuv park.
Kadrioru park ja Kadrioru loss rajati 18. sajandi alguses, kui Peeter I ostis 1714. aastal Drentelnide suguvõsae suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel.
18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi palee parki viia raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi ja pargi paremad päevad saabusid pärast keiser Aleksander I külaskäiku Tallinnasse 1804. aastal, pärast mida anti korraldus Eestimaa kubernerile korrastada loss ja ehitati tänapäeva Koidula tänav äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub Eduard Vilde Muuseum, kuid aja jooksul jäi loss jällegi keisriperekonna tähelepanuta.
Kadrioru pargi piir kulgeb Narva maantee ja Võidujooksu tänava ristumiskohast mööda Võidujooksu tänava pargipoolset teemaad edela suunas kuni ristumiseni Lasnamäe tänavaga, sealt edasi mööda Lasnamäe tänava pargipoolset teemaad kuni Lasnamäe 29 krundini, edasi mööda nimetatud krundi ja kruntide Lasnamäe 27 ja 25 piiri loode ja edela suunas ning mööda Lasnamäe 25 krundi piiri kagu suunas kuni ristumiseni Lasnamäe tänavaga, sealt mööda Lasnamäe tänava pargipoolset teemaad edela suunas kuni Lasnamäe 23a krundini, mööda nimetatud krundi piiri loode ja seejärel edela suunas piki paeastangut kuni jalakäijate trepini, sealt edasi mööda treppi loodesse kuni ristumiseni Mäekalda tänavaga, ületab risti tänava ja kulgeb mööda Mäekalda tänava pargipoolset teemaad edelasse kuni ristumiseni Rohelise aasa tänavaga, edasi mööda Rohelise aasa tänava pargipoolset teemaad põhja suunas kuni Kaarna alleeni, sealt mööda parkimisplatsi parempoolset serva kirdesse kuni Kadrioru tennisekeskuse piirdeaiani, mööda seda kirde suunas kuni ristumiseni Lydia Koidula tänavaga, pöördub piki piirdeaeda loodesse ning seejärel edelasse kuni ristumiseni Roheline aas 13 hoonega, sealt mööda nimetatud hoone välisseina loodesse ning seejärel edelasse kuni tenniseväljakute piirdeaiani, mööda seda loode ja seejärel edela suunas ning piki piirdeaia sirgjoonelist pikendust kuni Rohelise aasa tänavani, sealt mööda Rohelise aasa tänava pargipoolset teemaad loodesse ning seejärel kirdesse kuni ristumiseni L. Koidula tänavaga, ületab risti nimetatud tänava ning kulgeb mööda selle tänava pargipoolset teemaad loodesse kuni ristumiseni J. Poska tänavaga, edasi mööda J. Poska tänava pargipoolset teemaad kirdesse kuni ristumiseni A. Weizenbergi tänavaga, ületab risti selle tänava ning ristub A. Weizenbergi 33 krundi lõunapoolse piiriga, sealt kulgeb mööda nimetatud krundi lõunapoolset piiri kuni sama krundi idanurgani, edasi piki J. Poska tänava kruntide 34, 36b, 36a ja 36 ning Narva mnt kruntide 92, 96a, 98 ja 100 pargipoolset piiri kirdesse, seejärel piki Narva mnt 100 krundi pargipoolset piiri loodesse kuni ristumiseni Narva maanteega, sealt mööda Narva maantee pargipoolset teemaad kirdesse kuni ristumiseni Narva mnt 108 kinnistuga, edasi mööda nimetatud kinnistu pargipoolset piiri edelasse ja itta, sealt piki Narva mnt 110, 112 ja 114 kinnistute pargipoolset piiri kuni ristumiseni Kadri teega, mööda seda edelasse kuni ristumiseni pargi piiriks oleva kraaviga, mööda seda kraavi kagusse kuni ristumiseni Kuristiku tänavaga, edasi mööda Kuristiku tänava parempoolset teemaad kirde suunas kuni ristumiseni Kuristiku 9 kinnistuga ja sealt mööda nimetatud kinnistu ja Kuristiku 7 kinnistu paeastangupoolset piiri kirdesse ning seejärel loodesse kuni ristumiseni Kuristiku tänavaga, siis mööda nimetatud tänava pargipoolset teemaad kuni Kuristiku 3 kinnistuni ning mööda nimetatud kinnistu pargipoolset piiri kagusse ja kirdesse kuni ristumiseni Narva maanteega ning mööda Narva maantee pargipoolset teemaad kuni ristumiseni Võidujooksu tänavaga. Kadrioru pargi lahustüki piir kulgeb Narva maanteelt mööda Russalkat ümbritsevat kõnniteed kirdesse ja seejärel põhja ja loodesse kuni Tallinna lahe kaldajooneni, mööda seda itta kuni Narva mnt 67b piirdeaia kõrval oleva kõnniteeni, mööda nimetatud kõnniteed lõunasse kuni ristumiseni Narva maanteega ning mööda Narva maantee pargipoolset teemaad kirdesse kuni Russalkat ümbritseva kõnniteeni.
Käidavaim koht pargis on Luigetiik ning selle ümbrus. Luigetiigi kõrval asub F. R. Kreutzwaldi monument. Koidula 12a asub Eesti tuntud kirjaniku A. H. Tammsaare muuseum. F. R. Kreutzwaldi monumendi taga asub muuseum Miia-Milla-Manda koos laste mänguväljakuga.
Algselt oli Luigetiigi juures teisel pool tänavat jääva tiheda kõrghaljastusega pargi asemel itaalia-prantsuse regulaarpark. Regulaarpargina oli algselt kavandatud väike osa kogu suurest pargist. Suuremas osas säilitati loodusmaastiku ilme aasade ja metsatukkadega, mida läbisid alleed. 1722. aastal istutasid sõdurid parki 550 puud. Pargi kiire kujundamise huvides praktiseeriti tollal edukalt täiskasvanud puude ümberistutamist. Osa puudest, eelkõige hobukastanid, kavatseti hiljem Peterburi aedadesse üle viia, kuid Peeter I surma järel see ununes ning hobukastanid jäidki Kadriorgu. Selles pargi osas asub mitmeid erinevaid skulptuure: Amandus Adamsoni monument, "Belvedere Apollo" koopia, Jaan Koorti monument. Kunagi asusid Kadrioru pargis punakaartlaste mälestussammas, Juhan Smuuli monument ja Kadrioru lossi ees J. Vares-Barbaruse mälestussammas.
Luigetiigi kõrvalt lossi juurde viiva promenaadi äärde jäävad mitmed lossi kõrvalhooned. Kõrvuti asuvates lossi külalistemaja ning pargipaviljon ruumides asuvad praegu Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Roheline aas 3 asub 19. sajandi keskpaiku Kadrioru lossivalitsejale ehk kastellaanile ehitatud neobarokse maja esimesel korrusel asub 20. sajandi alguse eesti kirjaniku Eduard Vilde muuseum. Maja kõrval on Peeter Mudisti skulptuur "Kodumaa".
Kadrioru lossi väravate vastas asub väike vahimajake ning sellele järgnevad lossi köögimaja ning jääkelder. Restaureeritud köögihoones on koha leidnud kunstikoguja Johannes Mikkelii kunstikollektsiooni tutvustav muuseum. Üle tee on Peeter I majamuuseum, hoone mis tänapäeval esindab ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu ehitusmälestisena eriti väärtuslik.
1936. aastal asus pargis neli oravate ja tihaste einelat.
Park võeti kaitse alla Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega 5. juunil 1959. aastal määrusega nr 218.
2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum: Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone.