Lossid kataloogis Jaanilinn

Jaanilinna linnus

6.9/10

Jaanilinna linnus (soome Iivananlinna, vene Ивангородская крепость) on linnus Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal Jaanilinnas. Linnuse nimi pärineb Moskva suurvürstilt Ivan III-lt, kes alustas 1492. aastal Liivi Ordu Narva Hermanni linnuse vastu oma linnuse rajamist.

Võimalik, et esimese linnuse Narva jõe paremale kaldale ehitas juba Taani. Tõenäoliselt oli see puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus nagu Tallinna Toompea esimene taanlaste linnuski. Selle jäänuseid otsiti 1960.–70. aastate väljakaevamistel praegusest linnusest, kuid ei leitud midagi. Võimalik, et linnus asus hoopis ida pool Keldrimäel, sest sealt oli jõeületuskohta kergem kaitsta idapoolsete rünnakute eest. Novgorodi väed hävitasid üsna varsti taanlaste esimese linnuse.

Moskvalaste esimeses ehitusjärgus oli linnuses kivist ruudukujulise põhiplaaniga ja ruudukujuliste nurgatornidega tsitadell, kivist Nikolai kirik ja ülejäänud linnus oli tõenäoliselt puidust.

Rootsi vallutas linnuse Moskva-Rootsi 1495–97. aasta sõja käigus 1496. aastal ja põletas selle maha. Linnust üritati müüa Liivi Ordule, kuid tehing ebaõnnestus. Rootslased tõmbusid Soome lahe põhjakaldale tagasi.

Moskvalased ehitasid linnuse uuesti üles. Teises ehitusjärgus (1496–98) lisandus senise tsitadelli kaguküljele kivist korrapäratu ristküliku kujuline Suur Bojaarilinn, millel oli kuus suurt torni (neist 2 väravatorni).

Kolmandas ehitusjärgus (1507–09) lisandusid kivist lääne- ja põhja-eeslinnus. Suurde Bojaarilinna ehitati kivist Jumalaema Uinumise peakirik.

Neljandas ehitusjärgus (1556) lisandus põhja-eeslinnuse põhjaküljele kivi-muldkindlustis Bojaarivall. Väiksemaid kindlustisi lisandus 16. sajandi esimesel poolel. Linnuse kõrvale kujunes paari aastakümnega asula.

Venelased vallutasid Liivi Ordu käest Narva linna 1558. aastal. Esimest korda olid Narva ja Jaanilinna linnus ühe valitseja käes ja moodustasid ühise kindlusehitiste kompleksi. Linnuse põhja-eeshoovi loodekülge ehitati Jaanilinna värav (1558).

Rootsi vallutas Jaanilinna uuesti 1581. aastal, kuid 1590. aastal võtsid venelased selle tagasi ja Täyssinä rahuga 1595. aastal jäi Jaanilinn Venemaale. Uuesti vallutasid rootslased Jaanilinna 1612. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis Jaanilinnast ida poole tekkinud asulale 1617. aastal linnaõigused, kuid 1649. aastal liideti Jaanilinn Narvaga ja kuni jaanuarini 1945 oli Jaanilinn Narva linnaosa.

Pärast Narva langemist 1704. aastal vallutasid venelased ka Jaanilinna. Järgnevalt kuulus Jaanilinn Narva linna osana Ingeri ehk Peterburi kubermangu koosseisu.

Jaanilinn ühendati Eestiga (Eestimaa kubermanguga) 1917. aastal. Sakslased vallutasid Jaanilinna 1918. aasta veebruaris, kuid sama aasta novembris langes linnus punavägede kätte. Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920).

Linnuses paiknes Eesti Vabariigi ajal sõjaväeosa, seetõttu pole linnust ka uuritud. Eesti idapiiri kindlustamise kavades oli Jaanilnnal eriline koht. Kui Laidoneri liini peamine vastupanupositsioon idast tulevale rünnakule pidi olema Narva jõe vasakkaldal, siis Jaanilinn moodustas jõe paremkaldal Eesti sillapea.

Linnusesse ehitati 1938. aastal suurtükipatarei. Selle jaoks ehitati kaks raudbetoonalusega kohtkindlat positsiooni Vene 1876/77. aasta mudeli 9-tollise (229 mm) mortiiri jaoks, üks raudbetoonalusega kohtkindel positsioon 75-mm kiirlaskekahuri jaoks ja laskemoonaladu.

Kõik ehitised on praegu alles. Üks (lõunapoolne) mortiir on ka oma algses kohas ja on seega ainus säilinud Eesti Vabariigi suurtükk oma algsel positsioonil. Vene allikates on selle mortiiri nimi "1891. aasta haubits" (ilmselt konkreetse mortiiri väljalaskeaasta järgi).

Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal säilis Jaanilinn Eesti osana. Linnus sai olulisel määral kannatada Teises maailmasõjas. Pärast teistkordset okupeerimist 1944. aasta juulis eraldasid Nõukogude võimud jaanuaris 1945 Jaanilinna halduslikult ülejäänud Narvast, viisid selle üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu ning andsid Jaanilinnale 1954. aastal eraldi linna õigused.

Jaanilinn kuulub praegu Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu. Linnust restureeriti 1964.–75. aastal Eesti ja 1985.–94. aastal Vene restauraatorite poolt. Linnus on 1986. aastast avatud külastajatele.

Vaade Jaanilinna linnusele koos Narva jõe ning Narva linnusega on kujutatud Eesti 5-kroonise rahatähe tagaküljel.

Välislingid

Kategooriad:
Kommenteeri
Näpunäited
Антон Р
26 August 2012
РуСская крепость по солиднее
Коля К
8 July 2014
Сторож Дядя Женя лучше всяких экскурсоводов расскажет о крепости и жизни научит! Чаем с пряниками угостить ещё может
Laadi rohkem kommentaare
foursquare.com
Asukoht
Kaart
Aadress

0.4km from M11, Jaanilinn, Leningradi oblast, Venemaa, 188490

Hangi juhised
Avatud
Mon 11:00 AM–1:00 PM
Tue 9:00 AM–10:00 AM
Wed 9:00 AM–11:00 AM
Thu Noon–5:00 PM
Fri 9:00 AM–5:00 PM
Sat 8:00 AM–10:00 PM
Viited

Ivangorod castle (Ивангородская крепость) kohta Foursquare

Jaanilinna linnus kohta Facebook

Läheduses asuvad hotellid

Vaata kõiki hotelle Vaata kõiki
hotel Milena

Lähteaine $0

hotel Milena

Lähteaine $0

Noorus Spa Hotel

Lähteaine $138

Meresuu Spa & Hotel

Lähteaine $75

Hotel Inger

Lähteaine $28

Liivarand SPA Hotel

Lähteaine $58

Soovitatav vaatamisväärsuste lähedal

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Sõpruse sild (Narva)

Narva Sõpruse sild (ka Narva linnasild) on Narva jõe maanteesild K

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Narva Hermanni linnus

Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Narva bastionid

Narva bastionid on Narva linna ümbritsevad kaitseehitised, mis

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Narva hüdroelektrijaam

Narva hüdroelektrijaam on hüdroelektrijaam, mis asub Narva jõel Na

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narowa-Mündung; vene k

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster ehk Kuremäe k

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Valaste juga

Valaste juga asub Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas Valaste külas. See

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Koporje linnus

Koporje linnus (ka Koporje kindlus, vene Копорская крепость

Sarnased vaatamisväärsused

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Kalemegdan

Kalemegdan (Serbian Cyrillic: Калемегдан) is a fortress and park in a

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Dover Castle

Dover Castle is situated at Dover, Kent and has been described as the

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Kronborgi loss

Kronborgi loss asub Helsingøri lähedal Sjællandil Taani ja Rootsi va

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Varberg Fortress

Varberg Fortress was built in 1287-1300 by count Jacob Nielsen as

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Akershusi kindlus

Akershusi kindlus (Akershus Festning, Akershus slott) on kindlus ja

Vaata kõiki sarnaseid kohti