Halšany loss ehk Galšanõ loss (Гальшанскі замак) on endine loss Valgevenes Hrodna oblastis Ašmiany rajoonis, Halšany külanõukogus Halšany asulas.
Halšany loss on inspireerinud Uładzimir Karatkievičit kirjutama romaani "Alšanski must loss".
Halšanys asus loss juba alates XIII sajandist, mil selle olevat rajanud legendaarne leedu vürst Alšia. Loss kuulus leedu päritolu Alšėniškiste või Olshanskite suguvõsale, kelle seast võrsus ka jagelloonide dünastia esiema Olshanski Sofia. Nende valduses oli loss aastani 1525, mil naissoost pärijanna abiellus Sapiehade suguvõsast mehega.
Vana loss asus Halšany asula põhjaservas. Sellest pole tänapäeval midagi säilinud. Legendi kohaselt hakanud lossiomaniku pojale meeldima talutüdruk ja ta tahtnud isalt luba saada, et temaga abielluda. Isa keeldus kategooriliselt, öeldes, et enne vajub loss maa alla, kui poeg selleks isalt loa saab. Öösel vajuski loss maa alla. Lossi asukohal on tänapäevalgi näha auk, aga on teada, et selles piirkonnas esineb karstinähtustest tingitud maapinna vajumisi.
Halšany uue kindlustatud lossi lasi asula edelaserva ehitada Paweł Stefan Sapieha. Loss valmis umbkaudu aastal 1610. Kuna Halšany loss oli Leedu alade ühe suurima maavalduse keskus, siis oli loss ka uhke. Väliselt võistles see UNESCO maailmapärandi nimistus oleva Miri lossiga, aga seest oli see palju luksuslikum. Lossist kirjutates on kasutatud kujundit "kivist õis".
Loss ehitati punastest tellistest, eeskujuks on ilmselt olnud Hollandis Antwerpeni ümbruses asuvad lossid. Lossisaalides rippusid Sapiehade perekonna liikmete portreed, ruumides olid uhked diivanid ja hinnaline mööbel. Lossi seinu ehtisid itaalia meistrite freskod, lisaks terrakotast reljeefid. Lossis oli ka suur raamatukogu.
Nii uputuse ajal kui ka Põhjasõjas rüüstasid lossi rootslased. Sapiehadel puudusid finantsid kannatada saanud lossi taastamiseks ja nii olid nad sunnitud osa oma valdustest panti panema. Halšany valdused aina kahanesid, ühes sellega ka Sapiehade sissetulek. Viimaks läks loss algul Żabade ja seejärel Korsakite valdusse.
Kui Poola ülestõus aastal 1863 maha suruti, konfiskeerisid Venemaa võimud lossi ja sealsed valdused, aga mõne aja pärast omandas lossi keegi Gorbanjov. Gorbanjov lasi aastal 1880 lossi tornid maha kiskuda ja müüs tellised kõrtside ehitamiseks maha, samas on tollest ajast teada, et osa ruume olid veel kasutuskõlblikud ja osa maale oli lossis veel alles.
Nõukogude ajal asus lossis mesinduskool. Toona hävisid viimasedki jäänused vanast interjöörist, ka jätkas kool telliste tarnimist ehitustele (näiteks Halšany kultuurimaja ehitamiseks saadi tellised vanast lossist). Hiljem kasutati lossi lehmalaudana.
Tänapäeval on Valgevene kultuuriministeerium lossi kaitse alla võtnud. Lossi varemed plaanitakse konserveerida ja hakata lossi restaureerima.
Suviti peetakse Halšany lossi müüride juures turniiri.