Halikarnassose mausoleum on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tänapäeval Bodrum, Türgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia oma abikaasa Mausoluse mälestuseks aastail 353-350 eKr.
Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36-st sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24-astmeline püramiidikujuline katuseosa. Hoone tipus oli nelja hobusega triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama.
Mausoleum püsis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. 1581.aastal hakati sellelt võtma kive kindluse ehitamiseks. Mõned selle ehitise osad, sealhulgas ka triumfivankri ratas, on nüüd Londonis muuseumis hoiul.
Mausoluse järgi on hakatud hauarajatisi kutsuma mausoleumideks.
