Gröönimaa rahvuspark

Gröönimaa rahvuspark on rahvuspark Gröönimaal, mis hõlmab saare põhja- ja kirdeosa. Pindalaga 972 000 km² on see maailma suurim rahvuspark. Loodes ulatub rahvuspark Petermanni liustikuni, kagus Kuningas Oscari fjordini ja Rypefjordini.

Rahvuspargi ala ei kuulu ühegi valla koosseisu ning piirneb lõunas Sermersooqi vallaga ja läänes Qaasuitsupi vallaga.

Rahvuspargis ei ole püsiasustust. Seal on 6 uurimisjaama, kus elab ajutiselt kokku umbes 30 inimest. Lühikesel suveperioodil liiguvad rannikul grööni kalurid ja kütid. Turistidele korraldatakse Ittoqqortoormiitist algavaid matku rahvusparki.

Uurimisjaamad ja sõjaväepostid

  1. Daneborg (12 inimest) Siriuse patrulli peastaap
  2. Danmarkshavn (8) ilmajaam
  3. Station Nord (5) sõjaväepost
  4. Mestersvig (2) sõjaväepost 1800 m lennurajaga
  5. Zackenberg (0) suvel asustatud uurimisjaam
  6. Summit Camp (4)

Ajalugu

Rahvuspark asutati 22. mail 1974 Ittoqqortoormiiti valla asustamata aladest. 1988 laiendati rahvusparki 272 000 ruutkilomeetri võrra tollase Avannaa maakonna asustamata lääneosaga praeguse suuruseni. 1977. aastal lisati rahvuspark rahvusvahelisse biosfäärikaitsealade võrgustikku.

Rahvuspargi piiridesse jäävad endised Eismitte ja North Ice'i uurimisjaamad.

Kliima

Rahvuspargis valitseb arktiline kliima. Suurem osa rahvuspargist on kaetud igijääga. Aasta keskmine õhutemperatuur on -9,8 °C kuni -16,7 °C. Talvel võib temperatuur langeda -50 °C-ni. Suvel ei tõuse õhutemperatuur enamasti üle +5 °C. Aastane sademete hulk varieerub 100 mm – 430 mm. Sisemaal on väheste sademetega külmakõrb. Põhjarannikul asuv Peary maa on maailma põhjapoolseim jäävaba maismaa-ala.

Polaaröö kestab 2,5 kuust lõunas kuni 5 kuuni põhjas Peary maal.

Fauna

Suurimetajatest elab rahvuspargis 5000–15 000 muskusveist ning rannikualadel hulgaliselt jääkarusid, ja morskasid. Lisaks elavad seal polaarrebased, lemmingid, polaarjänesed, kärbid. Põhjapõdrad surid seal välja 1900 ja hundid 1934, kuid hiljem on neid seal uuesti kohatud sisserännanutena Ellesmere'ilt.

Meres ja merejääl elavad mitmed hülgeliigid ning meres leidub mitmeid vaalalisi (narval, valgevaal).

Lindudest pesitsevad seal näiteks jääkaur, valgepõsk-lagle, lühinokk-hani, jahipistrik, lumekakk, lumepüü, hahk, kuninghahk ja ronk.

Floora

Rahvuspargi alal leidub üle 200 taimeliigi, nende seas arktika paju, vaevakask, kukemari, harilik drüüas ja pohl. Leidub ka endeemseid liike, nt kivirik Saxifraga nathorstii (Fredskild, n.d.).

Välislingid

Loetletud järgmistesse kategooriatesse:
Kommenteeri
Näpunäited
Gröönimaa rahvuspark kohta pole veel näpunäiteid ega näpunäiteid. Võib-olla olete teie esimene, kes postitab kaasreisijatele kasulikku teavet?:)

Läheduses asuvad hotellid

Vaata kõiki hotelle Vaata kõiki
BEAUTIFUL PRIVATE LUXURY HOUSE, GREAT VIEW

Lähteaine $0

Hotel Isafjördur

Lähteaine $196

Brimnes Hotel & Cabins

Lähteaine $219

Fosshotel Husavik

Lähteaine $176

Hotel Edda Ísafjördur

Lähteaine $186

Hótel Dalvík

Lähteaine $44

Sarnased vaatamisväärsused

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Yellowstone'i rahvuspark

Yellowstone'i rahvuspark asub Ameerika Ühendriikides Wyomingi,

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Białowieża Forest

Białowieża Primaeval Forest, known as Belavezhskaya Pushcha (

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Torres del Paine National Park

Torres del Paine National Park is a Chilean National Park encompassing

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Sequoia National Park

Sequoia National Park is a national park in the southern Sierra

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Sundarbans National Park

The Sundarbans National Park (Bengali: সুন্দরবন জাতীয় উদ্যান S

Vaata kõiki sarnaseid kohti