Arheoloogilised leiukohad kataloogis Özviran

Göbekli Tepe

8.6/10

Göbekli Tepe on arheoloogiamälestis Türgi kaguosas Şanlıurfast 15 km põhja pool. Sealsed leiud ulatuvad varaneoliitikumi (vähemalt umbes 8000 eKr) või isegi mesoliitikumi[].

Göbekli Tepe on ligi 15 m kõrgune[] ja umbes 300 m läbimõõduga vähemalt osaliselt kunstlik küngas. Ala pindala on umbes 300–500 m².

Kaevamistel on leitud kindlalt teadmata otstarbega ümmargusi megaliitidest ehitisi, mis sisaldavad mitme meetri kõrgusi T-kujulisi kivisambaid. Paljudel sammastel on kujutatud relvi, mistõttu neid saab pidada inimesesarnasteks skulptuurideks. Suurimad sambad on 7 m kõrgused. Sammastel on kujutatud ka madusid, rebaseid, linde jm loomi.

Arvatakse, et tegu on pühamuga, kuhu ümbruskonna inimesed tegid palverännakuid. Arvatakse, et tegu oli esivanematekultusega.

Nimi

Göbekli Tepe tähendab türgi keeles 'vatsaga või nabaga mägi'.

Kurdi keeles on mäe nimi Girê Navokê ja armeenia keeles Portasar ('Nabamägi').

Asukoht

Göbekli Tepe paikneb Türgi kaguosas Süüria piiri lähedal endises Lääne-Armeenias Şanliurfat 15 km kaugusel põhja või kirde[] pool paikneva mäe mäeharja kõrgeimal osal.

Künkalt on võimalik saada ülevaade ümbruskonnast. Põhjas ja idas on näha Tauruse mäestikku ja Karacadaği mäge, lõunas Süüria poole laienevat Harrani orgu. Ainult vaade läände on piiratud ümbritsevate mägedega.

Päritolu

Göbekli Tepe ümbruses elasid umbes 14 000 – 10 000 eKr kütid-korilased.[]

Arvatakse, et Göbekli Tepe on rajatud küttide-korilaste poolt mesoliitikumis või varaneoliitikumis. Kui tegu on pühamuga, on see maailma vanim teadaolev templikompleks .

Ajalugu

Asuala võeti küttide-korilaste poolt kasutusele u 10. aastatuhandel eKr (u 11 500 aastat tagasi) enne üleminekut paiksele eluviisile ja põllundusele. Hüljati ja kaeti seejärel juba lõplikult u 8000 eKr paiku pinnasega. Seejärel oli see küngas pikka aega mingist ajast alates kasutusel põllupidamiseks. Vähemalt 9,5 tuhandeks aastaks jäigi olukord samaks. Göbekli Tepet märgati esimest korda 1964. aasta USA arheoloogide uuringu poolt, mis tuvastas et mägi ei saa olla täiesti looduslik. Ameerika arheoloog Peter Benedict oletas, et selle all on Bütsantsi kalmistu. Praegu toimuvaid 1994. aastal alustatud saksa ja türgi arheoloogide (Saksa Arheoloogia Instituudi (Deutsche Archäologische Institut, DAI) Istambuli haru koostöö Şanlıurfa muuseumiga). Väljakaevamisi on juhtinud saksa arheoloog Klaus Schmidt (1995–2000: Heidelbergi Ülikool; alates 2001: Saksa Arheoloogiline Instituut).

Kompleks

Göbekli Tepe mäe harjal asub arvukalt lubjakivist valdavalt kaunistustega kaetud T-kujulisi 3–6 meetri pikkuseid ja 10–20-tonniseid megaliite. Megaliidid on paigutatud mitmete üksteise kõrval asetsevate ringidena. Seni on välja kaevatud vaid neli ringikujulist megaliitehitist diameetritega vahemikus 10–30 meetrit. Geofüüsilised uuringud näitavad lisaks neile veel vähemalt 16 samalaadse struktuuri olemasolu. Neis vähemalt kahekümnes ringikujulises ehitises on oletatavalt kokku umbes 290 megaliiti. Megaliite sisaldavad ringsed ehitised on ehitatud mäeharjale ajaliselt üksteise järel. Iga valmissaanud ring on hiljem mingil ajal kaetud pinnasega ja kogu protsessi on alustatud otsast peale [1] . Kuna asuala on olnud kasutusel ligi neli tuhat aastat siis saab oletada, et megaliitide ringid olid mingite oluliste aeglaselt muutuvate taevaste ilmingute jälgimiseks. Näitajate, mille alusel sai ajastada, kavandada, korrastada ja läbi ühiste rituaalide korraldada oma koriluse, küttimisega ja muu eluks olulisega seotud ühistegevusi.

Üleminek neoliitikumi

Göbekli Tepe näitab eelkõige seda, et inimkonnal oli korraga piisavalt vahendeid ja ideid, et luua pühakoda. Sel ajajärgul võidi looduslikku teravilja kasutada enese ülalpidamiseks intensiivsemalt kui enne ja võib-olla hakata seda isegi teadlikult harima. Hiljutised kodustatud nisu võrdlevad DNA analüüsid loodusliku nisuga viitavad, et selle DNA ehituse kõige lähedasemat looduslikku nisu on leida Karaca Dag mäelt 20 kilomeetri kauguselt Göbekli Tepest. See võib osutada sellele, et on tegemist kohaga, kus on asutud nüüdisaegse nisu eellast esmakordselt intensiivselt, järjepidevalt ja paikselt kasutama ning seejärel ka kodustama.

Klaus Schmidt eeldab, et vajaliku ühiskondliku organisatsiooni loomine megaliitsete komplekside ehitamiseks toimus käsikäes organiseeritud looduslike kultuuride kasutamisega. Seni on leitud kaabitsaid ja nooleotsi, loomade luid (gasellid, jänesed ), looduslikke seemneid ja söestunud puitu. Ta oletab, et asukoht on mänginud võtmerolli üleminekul põllumajandusele, eeldades et ühiskondlikku organisatsiooni looma ajendas organiseeritud loodusliku nisu kasutamine. Liikuvad inimrühmad olid sunnitud tegema omavahel koostööd, et kaitsta varajasi paremaid looduslikke teravilja kasvualasid metsloomade (gasellide karjad ja looduslikud eeslid) eest. See võis juba varakult viia eri rühmade vahel Göbekli Tepes väljendunud sotsiaalse organisatsiooni tekkeni. Seega ei alanud vastavalt Schmidtile neoliitikum väikest viisi, läbi taimede aias kasvatamise üksikjuhtudega, vaid hakkas kohe laiaulatusliku ühiskondliku organisatsiooniga ("täismõõduline revolutsioon" )

Kokkuvõtteks saab öelda et Viljaka Poolkuu nime all tuntud piirkonna keskel asuv Göbekli Tepe võis olla lähtekohaks üleminekule nisu kultiveerimisele. Kuigi asuala kuulub formaalselt võttes oma hilisemal ajajärgul ka varaseimasse neoliitikumi (PPN A), pole sealt veel siiani leitud ühtegi jälge kodustatud taimedest ega loomadest. Elanikud olid kütid ja korilased, kes elasid vähemalt osa aastast külades. Ometigi on ilmne, et loomade ja teised kujutised on rahumeelse iseloomuga ning ei anna kuidagi märku organiseeritud vägivallast (jahist).

Samas võib Göbekli Tepe olla vastus ka küsimusele, miks inimene ei leiutanud põllumajandust juba varem. Toitumise kvaliteet polnud eelnevalt veel piisavalt kõrge ja alles siis, kui oli loodud "taimne religioossus", kui ühine usuline alus, võis oodata ka taimede ühist kasutuselevõttu. See "suur hüpe edasi" usus, kui millegi ühiselt tõsiseltvõtmises, toimuski arvatavasti 12 tuhat aastat tagasi Anatoolias. [2]

Kirjandus

  • David Lewis-Williams et David Pearce : An Accidental revolution? Early Neolithic religion and economic change , Minerva, 17 #4 (July/August, 2006), pp. 29–31.
  • J. Peters & K. Schmidt: "Animals in the symbolic world of Pre-Pottery Neolithic Göbekli Tepe, south-eastern Turkey: a preliminary assessment." Anthropozoologica 39.1 (2004), 179–218: [3]
  • K. Schmidt: Göbekli Tepe, Southeastern Turkey. A preliminary Report on the 1995–1999 Excavations. In: Palèorient CNRS Ed., Paris 2000: 26.1, 45–54, ISSN 0513-9345: [4]

Välislingid

Kommenteeri
Näpunäited
Volkan Turan
6 September 2018
It is the oldest known temple (10.000 BC) in the whole world and its mystery has not been uncovered fully. Worth spending an hour with a guide. A small gift shop and toilets are available.
Tugra Gönden
23 September 2015
Absolutely mind blowing place, top historic site in the world, a lot of the site is still uncovered and I hope what is will be protected, needs more explanation on site
Yusuf Ziya Aydın
14 May 2016
Easy to drive by car, motorcycle or bike (12 km from Sanliurfa city center, less from Gaziantep - Mardin highway)
Turkish Travel Blog
12 February 2014
Without an interest in history, this site will mean very little to you. Excavations are not yet completed however on the plus side, it is very easy to reach if in Sanliurfa. Hire a car.
B Zhr
27 August 2014
First thing about Gobeklitepe, restoration process is on hold till late september/early october. The deck hides details which I really wanted to see. The site seems to be really good at the end :)
Burcu Özgün
28 April 2019
First temple in the world. The hill where the ruins are have the best view! Must see!
Laadi rohkem kommentaare
foursquare.com
Asukoht
Kaart
Aadress

0.1km from Örencik Mahallesi, Unnamed Road, 63290 Haliliye/Şanlıurfa, Türgi

Hangi juhised
Avatud
Tue 10:00 AM–6:00 PM
Wed-Thu 9:00 AM–6:00 PM
Fri 10:00 AM–6:00 PM
Sat 9:00 AM–7:00 PM
Sun 9:00 AM–6:00 PM
Viited

Göbeklitepe kohta Foursquare

Göbekli Tepe kohta Facebook

Läheduses asuvad hotellid

Vaata kõiki hotelle Vaata kõiki
Nevali Hotel

Lähteaine $71

Dedeman Sanliurfa Hotel

Lähteaine $47

Elruha Hotel

Lähteaine $38

Hilton Garden Inn Sanliurfa

Lähteaine $35

Hotel Arte

Lähteaine $40

Hotel Euphrat Nemrut

Lähteaine $45

Soovitatav vaatamisväärsuste lähedal

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Harran

Harran, also known as Carrhae, is a district of Şanlıurfa Province i

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Severan Bridge

The Severan Bridge (Chabinas Bridge or Cendere Bridge, Turkish:

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Mount Nemrut

Nemrut or Nemrud (Turkish: 'Nemrut Dağı') is a 2,134 m (7,001 ft) hig

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Termopüülid

Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee Ke

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Gaziantep Castle

Gaziantep Castle, is a castle first built by the Hittite Empire as an

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Şirvani Mosque

Şirvani Camii, Şirvani Mehmet Efendi Camii or İki Şerefeli Camii is

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Diyarbakır Fortress

Diyarbakır Fortress, is a historical fortress in Sur, Diyarbakır, T

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Great Mosque of Raqqah

The Great Mosque of Raqqah (Arabic: الجامع الكبير في الرقة‎) is th

Sarnased vaatamisväärsused

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Temple of Edfu

The Temple of Edfu is an ancient Egyptian temple located on the west

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Temple of Antoninus and Faustina

The Temple of Antoninus and Faustina is an ancient Roman temple in

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Temple of Hephaestus

The Temple of Hephaestus and Athena Ergane (Greek: Ναός του Ηφαίστ

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Persepolis

Persepolis (Шаблон:Audio Old Persian: Pārsa, Modern Persian: تخت جم

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Temple of Debod

The Temple of Debod is an ancient Egyptian temple which was rebuilt in

Vaata kõiki sarnaseid kohti