Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.
Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus.
Tegutsevaid geisreid on tuhatkond. Enamik neist on jagunenud järgmise seitsme piirkonna vahel:
Purske kutsub esile maa-alusesse reservuaari kogunev veeaur, mis, ületades kriitilise rõhu, surub tema kohal oleva vee maapinnale. Enamik veest voolab tagasi maa alla, kust ta peagi uuesti välja surutakse.
Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja pidevalt, ilma nii-öelda laadimiseks peatumata. Niisuguseid allikaid ei loeta geisriteks, sest vastavalt definitsioonile peab geisri tegevus olema perioodiline.
