Gellérti mägi (ungari keeles Gellért-hegy, saksa keeles Blocksberg, ladina keeles Mons Sancti Gerhardi, türgi keeles Gürz İlyas Bayırı) on Budapestis Doonau kohal kõrguv 235 meetri kõrgune mägi. See moodustab osa linna 1. ja 11. ringkonnast.
Gellérti mägi sai oma nime Püha Gellérti järgi, kes mäelt surnuks heideti. Mäejalamil Vabadussilla kõrval asuval Gellérti väljakul asuvad kuulus samanimeline hotell ja Gellérti termid. Mäes asub hotelli ja Doonau poole suunatud avausega Gellérti mäe koobas.
Mäe otsas asub Budapesti tsitadell, kust avaneb vaade Doonaule mõlemas suunas.
Mäe esimesed keskaegsed jäädvustatud nimed olid Kelen-hegy, Pesti-hegy ja Blocksberg. Alates 15. sajandist kutsuti mäge nimega Szent Gellért hegye (sõna-sõnalt "Püha Gellérti mägi"), viidates legendile pühaku surma kohta. Pühakust piiskopi tapsid paganad aastal 1046 toimunud suure paganate ülestõusu ajal: ta pandi tünni ja veeretati mäe otsast alla sügavikku.
Mäe endine nimi Pesti-hegy (ladina keeles Mons Pestiensis) viitas mäe nõlval asuvale suurele koopale, mida täna tuntakse nimega Gellérti mäe koobas. Sõna on slaavi päritolu ja see tähendab kas "ahi" või "koobas".
Osmanite riigi türklased kutsusid mäge nimega Gürz Elyas bayiri. Gürz Elyas oli Bektaši vennaskonna pühamees, kelle Gellérti mäe otsas asuvad altar ja haud olid 17. sajandil palverändude sihtkohaks.
18. sajandil olid Gellérti mäe nõlvad kaetud viinamarjaistandustega. Mäejalamil asunud Tabáni piirkond oli väga oluline Budas asuv veinivalmistamise keskus. 1789. aastast pärineva maaregistri järgi katsid viinamarjaistandused mäel 128 hektarit ja vaid 7,62 hektarit kasutati karjamaadena.
17. sajandil püstitati mäele väike avalik krutsifiks, mis ehitati 1820. aasta paiku ümber. Ülestõusmispühade 2. pühal ronis krutsifiksini viivat järsku teed mööda mäe otsa protsessioon, et tähistada Kristuse surnust ülestõusmist. Kõrvalasuvale aasale püstitati palju telke ja müügilette. Vahemikus 18. sajandist 19. sajandini oli emmausjárás ("Emmause-käik") ehk tojásbúcsú ("munadepüha") üks aasta kõige populaarsem katoliiklik püha.
Aastatel 1848–1849 aset leidnud Ungari revolutsiooni järel rajas austerlaste valitsev Habsburgide dünastia mäele tsitadelli: Gellérti näol oli tulevaste revolutsioonide tarvis tegemist strateegiliselt parima kohaga nii Buda kui Pesti linnade pommitamiseks.
Gellérti mäel oli oma roll mängida nii Teises maailmasõjas kui ka 1956. aasta ülestõusu ajal, mil Nõukogude Liidu tankid mäe otsast linna pommitasid. Sellest annavad tunnistust veel tänaseni nähtavad kahjustused mõnedel hoonetel. Mäel tsitadelli aladel asub ka väike militaarmuuseum. Tsitadelli ühes servas asub Vabadussammas (Szabadság Szobor): suur Punaarmee poolt nende poolt Teises maailmasõjas saadud võidu mälestuseks püstitatud monument.
Gellérti mäe ümbrus on tänapäeval jõukate elanike elamurajoon ning mäkke tõusvaid tänavaid ääristavad arvukad saatkonnad ja saadikute elukohad. Alates aastast 1987 kuulub piirkond UNESCO maailmapärandi nimistusse kui osa "Doonau kallastest".
Suur osa mäest koosneb tänapäeval parkidest, kus on suveöödel sageli võimalik kohata nahkhiiri ja siile.
2007. aasta jaanuaris avastati Gellérti mäel eravalduses tehtud ehitustööde käigus uus koobas, mis on 60 meetrit pikk, 18 meetrit lai ja mis koosneb kolmest ruumist. Koopa sisemus on kaetud pimestavalt valgete kipsist, kaltsiidist ja aragoniidist kristallidega. Koopa tekitas 300 000 kuni 500 000 aastat tagasi tänaseks kadunud kuumaveeallikas. Kristallkoobas võeti kohe juriidilise kaitse alla.