Garda järv (itaalia Lago di Garda) on järv Itaalias Alpide lõunajalamil, Itaalia suurim järv.
Garda pindala on 370 km², maht 49 km³. Järve suurim sügavus on 346 m ja keskmine sügavus 132 m. Järve kõrgus merepinnast on 65 m. Valgla pindala on 2350 km² ja soolsus 0‰.
Suurimad linnad Garda kaldal on Desenzano del Garda, Riva del Garda ja Salò.
Põhjaosa on kitsas ja sügav. Lõunaosa asub Lombardia madalikul ja on laiem. Garda veed puudutavad kolme maakonna kaldaid: edelakallas kuni Limone del Gardani on Lombardias, põhjaosa Trentino-Alto Adiges ja kagukallas kuni Peschierani kuulub Veneto maakonna alla. Järve voolab sisse Sarca jõgi ja välja Mincio jõgi.
Garda järv moodustus enam kui 10 000 aastat tagasi Alpi liustike taandumisel globaalse kliimasoojenemise tagajärjel. Tol ajal asus järve tänapäevane kallas 270 meetrit allpool merepinda.
Järves asuvat Sirmione poolsaart ühendab järve lõunakaldaga kitsas maakael. Sirmionel on 13. sajandist pärineva Scaligeri kastelli jäänused. Antiikajal asusid Sirmiones (tollal Sirmio nime all) ülikute villad. Praeguse küla põhjaosas asuvad niinimetatud Catulluse grotid on rooma termide jäänused. Tänapäeval asuvad Sirmiones Vergiliuse ja Catulluse spaa. Poolsaare tipus olevaid väävliallikaid kasutatakse ravi otstarbel.
Järv on laevatatav.
Soodsa kliima ja kauni maastiku tõttu on Garda ümbrus, eriti selle mägine läänekallas (niinimetatud Brescia Riviera) turismi- ja kuurortpiirkond. Talved on seal pehmed, suvekuumus tänu tuultele mõõdukas. Tuuled on Garda järvest teinud ka purjetajate paradiisi. Turism on sai seal alguse alles 20. sajandil, sest alles siis valmisid järveäärsed teed.
Järve looderannikul asuv Limone küla sai tuntuks 1979, kui külaelanike verest avastati apolipoproteiin A-1 MILANO. See proteiin viib arteritest rasva kiiresti maksa, kus see siis lagundatakse. See annab külaelanikele erakordse pikaealisuse ja tosinajagu neist on üle saja aasta vanad.
