Fredensborgi loss asub Fredensborgis Esrumi järve kaldal ning on Taani kuningliku perekonna kevad- ja sügisresidents. Lisaks kasutatakse lossi ka erinevate ametlike ürituste puhul.
Põhjasõja lõpul andis Frederik IV arhitekt Johan Cornelius Kriegerile käsu projekteerida Østrupi talu maadele väike hubane loss. Barokkstiilis lossi ehitati aastail 1720–1726 ning ka kuningas ise osales aktiivselt lossi ja parkide kavandamisel. Tööde kulgemise eest vastutas arhitekt Johan Conrad Ernst, kes oli olnud tegev ka Frederiksbergi lossi ehitamisel.
Lossi ehitamise ajal sõlmiti 3. juulil 1720 ehitise vahetuses läheduses Taani ja Rootsi vaheline vaherahu ning selle järgi hakatigi valmivat lossi nimetama Fredens Borgiks ehk Rahu Lossiks.
Lossikompleksi moodustas väike, peaaegu kaarjas pooleteisekorruseline peahoone, mida kaunistasid kuplid ja laternad. Peahoone ees asub kaheksanurkne õu, mida kahest küljest piiravad ühekorruselised majatiivad, kus asusid teenijateruumid.
Õuest idas asus ja asub ka praegu ratsutamisplats ning tallid. Idas külgnes lossiga talveaed ja ühekorruseline maja, mida kutsuti Markkrahvi majaks. Talveaia läheduses asub ka lossikabel.
Teisel pool kabelit asus nn Õukondlastetiib (Kavalerfløj), kus asusid õukonnaliikmete eluruumid. Need ruumid valmisid 1724–1726 ning nende puhul on kasutatud Hollandi baroki ja rokokoo elemente.
Krieger lõpetas lossikompleksi ehitamise 1731. aastal, mil valmis uus lordkantslerite kantselei hoone. Kuni oma surmani elas siin kuninganna Ingrid ning praegu elavad siin kroonprints Frederik ja kroonprintsess Mary.
Barokkstiilis Fredensborgi lossiaiad projekteeris samuti Johan Cornelius Krieger ning põhituumiku moodustab nn Norra Org (Nordmandsdalen), kus asub 70 Norra ja Fääri saarte muinasaegseid talunikke ja kalureid kujutavat skulptuuri. Park avati pärast uuendamist 2002. aasta septembris.
Lossile lähimad aiad on reserveeritud kuningaperele, kuid on juulis külastajatele avatud. Lisaks iluaedadele asub siin ka köögiviljaaed ja 1995. avatud uus talveaed.