Ekenäsi loss asub Rootsis Östergötlandi läänis Linköpingi vallas kaljul Tedeni järve põhjasopi kaldal. Geograafilised koordinaadid on 58°22'56" N, 15°56'46" E.
Kõrgete valgete müüride ja järsu katusega kõrgub loss alanenud veetasemega järve kohal, mis on jätnud loodusliku vallikraavi kuivaks. Teise versiooni järgi kuivendati seda 19. sajandil, et saada põllumaad. Varasema tõstesilla kohal olev kinniehitatud sild viib üles sissesõiduvõlvi juurde, mida kummastki küljest valvab raske nurgatorn. Lossi tagaküljel on lossiõuele avanev trepikoda, mille kohal on samuti torn.
Legendi järgi tabab lossi ränk õnnetus, kui peaks lõhutama kinnimüüritud toa müür merele kõige lähemal paikneva torni all. Tegemist ongi kandeseintega.
Juba 1330 asus praeguse lossi kohal kindlus. 15. sajandi lõpus kuulus Ekenäs Natt och Dagi suguvõsale. 16. sajandi alguses kuulus ta Ulvätteni suguvõsale. Gustav Vasa ajal oli ühel Banéri suguvõsa foogtidest praeguse lossi kohal talu. Ekenäsi loss rajati pärast seda, kui Svante Sture noorem 1562 likvideeris seal asunud asula "Vrå by".
Loss sai praeguse renessanss-stiilis ilme 1630ndatel ja 1640ndatel riiginõunik Peder Banéri omanduses. Praegu on ta üks Rootsi esinduslikumaid 17. sajandi losse. Loss kuulus enam-vähem kogu aeg Banéride suguvõsale. Aastatel 1687–1727 kuulus ta küll krahv Mauritz Vellingkile, kuid läks siis tagasi Banéridele, kes elasid seal 1934. aastani. Praegune omanik on Wilhelm Bergengren Bergengreni aadlisuguvõsast.
Ekenäsi omanik asendas pikka aega ka kirikhärrat Örtomta pastoraadi kaplanina (komminister).
Lossis praegu ei elata. Seal korraldatakse ekskursioone ja kummitusrännakuid. Lossi ühte keldrisse (Nisse koobas (Nisses håla) olevat üks poiss sisse müüritud.
Igal aastal peetakse Ekenäsis rüütliturniir, mis kogub palju vaatajaid.
Aastal 1974 kuulutati Ekenäsi loss arhitektuurimälestiseks.
