Doodžide palee (Palazzo Ducale) on gooti stiilis hertsogiloss Venezias; ajalooline doodžide residents, kust valitseti Venezia Vabariigi üle; palees käisid koos vabariigi nõukogud ja siin peeti ka kohtuistungeid. Doodžide palee asub Püha Markuse väljaku (Piazza di San Marco) ääres.
Esialgne, 9. sajandil ehitatud palee meenutas pigem kindlust kui lossi: tal oli neli esiletungivat torni ja kõrge kaitsemüür. Praeguse ilme sai palee aastatel 1309 kuni 1424. Tõenäoliselt Filippo Calendario kavandatud ehitis järgis suures osas esialgse palee eeskujusid. Ümberehituste põhjusteks olid ka korduvad põlengud (palee põles täielikult maha 976. ja 1106. aastal; 1483, 1574 ja 1577. aasta tulekahjudes hävis teatud osa ruumidest). Palee tiibfassaade (Püha Markuse sadamabasseini poolne lõunafassaad valmis 14. sajandi alguseks, ja Piazetta di San Marco poole avanev fassaad sada aastat hiljem) peetakse gooti kunsti tippnäideteks maailmas. Neile omast Veneetsia gooti stiili iseloomustavad idamaised mõjutused.
Sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav (Porta della Frumento). Siin asub tänapäeval sissepääs muuseumisse.
Palee paraadvärava, Piazetta poole avaneva Paberivärava (Porta della Carta), on 1438–1443 hilisgooti stiilis kavandanud Giovanni ja Bartolomeo Buon. Värav on nime saanud tõenäoliselt sellest, et värava kõrval asus Riigiarhiiv. Värav on rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega, mis omal ajal olid osaliselt kaetud lehtkullaga. Ukse kohal paikneb tiivuline Püha Markuse lõvi, kelle ees põlvitab doodž Francesco Foscari: selle kujutise on Luigi Ferrari 1885. aastal taastanud esialgse, Napoleoni käsul lõhutud reljeefi eeskujul.
Palee suurim ja tuntuim ruum on Suure Nõukogu saal (Sala del Maggior Consiglio), kus käis koos legistratuur. Tohutu saali ülaserva ääristavad doodžide portreed; otsaseina haarab enda alla Tintoretto "Paradiis", mida peetakse maailma suurimaks lõuendil teostatud maaliks.
Palee tagaosas ühendab Ohete sild (Ponte dei Sospiri) lossi vanglaga.