Bessastaðir on tänapäeval Islandi presidendi ametlik residents, mis asub pealinnast Reykjavíkist mõne kilomeetri kaugusel Garðabæri omavalitsuses (aastani 2012 Álftanesis). Koht on saanud nime selle kunagise omaniku Sigurður Jónasson Bessastaðiri järgi.
Bessastaðir asustati tõenäoliselt juba enne aastat 1000 ning nähtavasti pretendeeris kohale Islandi esimeseks püsiasustajaks peetav Ingólfur Arnarson.
13. sajandil oli sel kohal üks Islandi ajaloolase ja poliitiku Snorri Sturlusoni majapidamistest: seda mainitakse tema vennapoja Sturla Þórðarsoni kirjutatud saagas Íslendinga saga. Peale tema tapmist 1241. aasta septembris langes Bessastaðiri keskaegne mõis Norra kuninga kätte. Seejärel sai kohast kuninglik tugipunkt ja eluase kuninga kõrgeimatele ohvitseridele ja ametlikele Islandil ning seda alguses Norra ja hiljem Taani võimu all. 1627. aasta juulis pidas Bessastaðir vastu Türgi orjakaupmeeste rünnakule. 17. sajandil oli talu Taani kuninga võimsamaid residentse saarel.
Aastal 1805, peale oma eelkäija Hólavallarskóli sulgemist, avati Bessastaðiris kool ning seejärel asus seal saare ainus algkoolist kõrgem kool Lærði Skólinn, kus õppisid paljud Islandi tuntuimatest inimestest. Haridust anti seal rohkem kui 40 aastat ning aastal 1846 koliti kool tagasi Reykjavíki.
Aastal 1867 omandas koha poeet Grímur Thomsen (1820–1896), kes elas seal pea kaks aastakümmet. Vahepeal oli Bessastaðir talumajapidamine ning hilisematest omanikest on teada Skúli Thoroddsen ja tema naine Theodóra.
Aastal 1940 ostis Bessastaðiri koha Sigurður Jónasson Bessastaðir, kelle järgi sai koht ka oma nime, ning kinkis selle aasta hiljem Islandi riigile. Seejärel elas seal aastaid Sveinn Björnsson: esialgu regendina ning aastast 1944 on tegemist Islandi presidendi residentsiga.
Bessastaðiris leidub mitmeid hooneid, sealhulgas isegi väike kirik.
Praegune peahoone ehitati aastatel 1761–1766 valitseja Magnús Gíslasoni jaoks. Aastani 1989 oli hoone kasutuses nii elu- kui töökohana, kuid peale president Vigdís Finnbogadóttiri ajal läbi viidud põhjalikku renoveerimist ja kaasajastamist on hoone kasutuses vaid tööruumidena.
Nagu sel ajal kombeks, asus ka Bessastaðiri härrastemaja juures keskajal oma kirik. Praegu kuulub see kohalikule omavalitsusele.
Praegune kivikirik on ehitatud aastal 1777. Kiriku põhikavandi autor on Taani arhitekt G.D. Anthon, kes on ka Viðey saarel oleva kiriku kavandi autor. Aja jooksul on hoonet mitu korda ümber ehitatud, viimati 1940. aastate lõpus.
Kirik on külastajatele avatud ning seal leiduvad vaatamisväärsustest kantsel, kiviraiuja Ríkarður Jónssoni rist, kunstnik Guðmundur Thorsteinssoni poolt tehtud altarimaal ning kunstnike Guðmundar Einarsson frá Miðdal'i ja Finnur Jónssoni tehtud vitraažid, mis paigaldati aastal 1956. Sarnaselt Akureyri kirikule on siingi kujutatud stseene Islandi kirikuajaloost.
Kategooria: Island
