Linnamüürid kataloogis Rooma

Aurelianuse müür

8.0/10

Aurelianuse müür (itaalia keeles Mura aureliane) on keisrite Aurelianuse ja Probuse valitsemisajal aastatel 271 kuni 275 Roomas ehitatud linnamüür.

Müüridega ümbritseti kõik Rooma seitse küngast, Campus Martiuse piirkond ja Tiberi (tänapäevase nimega Tevere) jõe paremal kaldal olev Trastevere. Näib, et jõe linna keskosas olnud kallas jäeti kindlustamata, kuigi Campus Martiuse aladel oli kallas kindlustatud.

Ehitus

Müüride kogupikkus oli 19 kilomeetrit ja see ümbritses 13,7 km² suurust ala. Müürid, mis ehitati väljastpoolt tellistega kaetud betoonist (nn Rooma betoon), olid 3,5 meetri paksused ja 8 meetri kõrgused ja neis oli iga 100 Rooma jala (29,6 meetri) järel ruudukujulise põhiplaaniga torn.

4. sajandil läbi viidud ümberkujundamise tulemusena kahekordistati müüride kõrgust 16 meetrini. Aastaks 500 oli müüriringil 383 torni, 7020 parapetti, 18 pea- ja 5 kõrvalväravat, 116 latriini (käimlat) ja 2066 suurt väljaspool asuvat akent.

Ajalugu

3. sajandiks olid Rooma linna piirid kasvanud kaugemale kui ulatus vana Serviuse müür, mis oli ehitatud vabariigi ajajärgul 4. sajandil eKr. Kuna puudusid linna enda vastu suunatud ohud, oli Rooma jäänud järgmiste riigi laienemise sajandite jooksul kindlustamata. Rooma kodanikud olid väga uhked teadmise üle, et Rooma ei vajanud Pax Romana nime kandnud rahuperioodi ja Vana-Rooma armee tekitatud stabiilsuse tõttu mingeid kindlustusi. Ent riiki 3. sajandil tabanud kriisi, mil barbarite hõimud germaanlaste piirialalt läbi murdsid ja Rooma sõjaväel nende peatamisega raskusi oli, ajal tekkis tungiv vajadus kaitserajatiste järele. 270. aastal Itaalia põhjaossa tunginud germaani hõimud suutsid enne seda kui roomlased nad lõpuks taganema sundisid, roomlasi Placentia lahingus ka võita. 271. aasta suvel puhkesid rahutused ka Rooma linnas kui rahapaja töölised mässama hakkasid. Sellele järgnenud ägedas võitluses hukkus tuhandeid inimesi.

See, et Aurelianus hädaabinõuna müüre rajama hakkas, oli otsene reaktsioon 270. aastal toimunud barbarite sissetungile. Ajaloolane Aurelius Victor kirjutas selgesõnaliselt, et projekti eesmärgiks oli vähendada linna haavatavust. Võimalik on ka, et see oli mõeldud kas poliitilise signaalina Rooma inimestele (näitamaks, et Aurelianus uskus seda, et roomlased jäävad talle truuks) või siis avaldusena selle kohta, et võim on kindlalt keisri kätes. Müüride ehitamine oli kaugelt kõige suurem ehitusprojekt, mis Roomas mitmete aastakümnete jooksul aset oli leidnud ja nende ehitamine kinnitas Rooma jätkuva tugevust.

Müürid ehitati lühikese ajaga (vaid viie aasta jooksul), kuid keiser Aurelianus ise suri enne selle projekti lõpetamist. Olemasolevaid rajatisi müüri külge liites kiirendati edenemist ja säästeti raha. Müüriga liidetud hoonete hulka kuulusid Amphitheatrum Castrense amfiteater, Castra Praetoria kasarmu, Cestiuse püramiid ja isegi osa Aqua Claudia akveduktist Porta Maggiore värava lähedal. Arvatakse, et hinnanguliselt kuni kuuendik müüridest võis koosneda varem olemas olnud ehitistest. Müüride taga olnud ala puhastati ja sinna ehitati vahimeeste läbipääsud, et võimaldada müüri kiiret relvastamist.

Arvestades linna garnisoni suhteliselt väikest suurust on müüri tegelik efektiivsus vaieldav. Rooma ihukaitseväelaste (vägi koosnes kahest osast: cohortes urbanae ja vigiles) kombineeritud jõud olid kokku vaid ligikaudu 25 000 meest, mis oli liiga vähe, et kogu müüri piisavalt hästi kaitsta. Ent müüri sõjaline mõte ei seisnudki kauakestvale piiramisele vastu pidamises. Seda seetõttu, et barbarite ebapiisava varustatuse tõttu ei olnud tavaline, et viimaste armeed linnasid piirasid. Selle asemel viisid nad läbi kiireid ründeretkesid kehvasti kaitstud sihtmärkide pihta ja sellise taktika vastu oli müür piisav takistus.

Keiser Maxentius (valitses 306–312), kes täiustas ka müüri vahitorne, lasi müüri kõrgust kahekordistada. Müüre ja väravaid täiustati veel ka aastal 401 keiser Honoriuse valitsemisajal ja sel ajal liideti linna kaitsesüsteemidega ka teiselpool Tiberi jõge asunud Hadrianuse mausoleum.

Hilisem kasutus

Aurelianuse müürid olid Rooma linna kaitsmisel olulised kuni 1870. aasta 20. septembrini, mil Itaalia kuningriigi Bersaglieri armeekorpus müürist Porta Pia värava lähedal läbi murdis ja Rooma vallutas. Lisaks märkisid müürid ka Rooma linna piiri kuni 19. sajandini välja; kuni selle ajani oli täis ehitatud vaid müüriga piiratud alasid.

Suuresti tänu sellele, et müüre kasutati Rooma peamise kaitserajatisena kuni 19. sajandini, on need märkimisväärselt hästi säilinud (kuigi mõned osad müürist lammutati keskajal). Tänaseni säilinud osad on aga kas pooleldi varemetes või osaliselt taastatud. Porta San Sebastiano värava lähedal asuv muuseum Museo delle Mura tutvustab müüri ehitust ja seda, kuidas selle kaitsesüsteemid töötasid. Müüri kõige paremini säilinud osad on: Muro Tortost (Villa Borghese) Corso d'Italia kaudu Castro Pretorioni; Porta San Giovanni väravast Porta Ardeatina väravani; Porta Ostiense väravast Tiberi jõeni ja Porta San Pancrazio värava ümbrus.

Väravad

Müüri väravate (porte) loetelu põhjapoolseimast alustades ja päripäeva liikudes:

  • Porta del Popolo (Porta Flaminia), kust algas vana Rooma tee via Flaminia;
  • Porta Pinciana;
  • Porta Salaria, kust algas vana Rooma tee via Salaria;
  • Porta Pia ehk vana Rooma tee via Nomentana hiljem muudetud alguspunkt;
  • Porta Nomentana, kust algas vana Rooma tee via Nomentana;
  • Porta Praetoriana ehk vana sissepääs ihukaitseväelaste laagrisse Castra Praetoria;
  • Porta Tiburtina, kust algas vana Rooma tee via Tiburtina;
  • Porta Maggiore (Porta Praenestina), kolme akvedukti kokkusaamiskoht ja via Praenestina algus;
  • Porta San Giovanni, mis asub Lateraani basiilika lähedal;
  • Porta Asinaria, kust algas vana tee via Tuscolana;
  • Porta Metronia;
  • Porta Latina, kust algas via Latina;
  • Porta San Sebastiano (Porta Appia), kust algas Appiuse tee;
  • Porta Ardeatina;
  • Porta San Paolo (Porta Ostiense), mis asub Cestiuse püramiidi kõrval ja kust viib tee Basilica Papale di San Paolo fuori le Mura basiilika juurde ja kust algas vana Rooma tee via Ostiense.

Trastevere piirkonnas olevad väravad (alates kõige lõunapoolsemast ja päripäeva):

  • Porta Portuensis;
  • Porta Aurelia Pancraziana;
  • Porta Settimiana;
  • Porta Aurelia-Sancti Petri.

Vaata ka

  • Konstantinoopoli müürid

Viited

Шаблон:Reflist

  • Mancini, Rossana. "Le mura Aureliane di Roma". Atlante di un palinsesto murario, Quasar, Roma (2001). ISBN 88-7140-199-9.

Välislingid

Kommenteeri
Näpunäited
cxbyte
17 December 2014
1
Laadi rohkem kommentaare
foursquare.com
Asukoht
Kaart
Aadress

Viale di Porta Ardeatina, 12-17, 00154 Roma, Itaalia

Hangi juhised

Läheduses asuvad hotellid

Vaata kõiki hotelle Vaata kõiki
Trevi elegant apartment

Lähteaine $205

Trevi charming apartment

Lähteaine $0

Trevi lovely terrace apartment

Lähteaine $0

Trevi stylish apartment

Lähteaine $0

Trevi Hotel

Lähteaine $274

Piccolo Trevi Suites

Lähteaine $135

Soovitatav vaatamisväärsuste lähedal

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Porta San Sebastiano

Porta San Sebastiano is the modern name for the ancient Porta Appia, a

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Tomb of the Scipios

The Tomb of the Scipios (Latin sepulcrum Scipionum), also called the

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
San Giovanni a Porta Latina

San Giovanni a Porta Latina (Saint John Before the Latin Gate) is a

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Caracalla termid

Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Church of Domine Quo Vadis

The Church of St Mary in Palmis (italiano. Chiesa di Santa Maria delle

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Santo Stefano Rotondo

The Basilica of St. Stephen in the Round on the Celian Hill (italiano.

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Santa Maria in Domnica

Santa Maria in Domnica — also known as Santa Maria alla Navicella —

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Caeliuse küngas

Caeliuse küngas (ladina keeles Collis Caelius, itaalia keeles Celio)

Sarnased vaatamisväärsused

Vaata kõiki Vaata kõiki
Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
York city walls

York has, since Roman times, been defended by walls of one form or

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Walls of Constantinople

The Walls of Constantinople are a series of stone walls that have

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Zhengyangmen

The Qianmen (simplified Chinese: 前门; traditional Chinese: 前門; pinyin:

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Deshengmen

Deshengmen (simplified Chinese: 德胜门; traditional Chinese: 德勝門;

Soovinimekirja lisama
Olen siin olnud
Külastatud
Bath city walls

Bath's city walls (also referred to as borough walls) were a sequence

Vaata kõiki sarnaseid kohti