Vatikani muuseumid (ladina keeles Musea Vaticana) on Rooma linna piirides, Vatikanis, asuv muuseumikompleks. Maailma suurimate hulka kuuluvas kunstivaramus on pandud välja kiriku poolt sajandite jooksul kogutud kunstiteosed, sealhulgas esinduslik valik tuntud Kreeka-Rooma antiikskulptuure ja maailma tähtsaimad renessansiaja meistriteosed.
Muuseumid asutas 16. sajandi esimesel kümnendil paavst Julius
II. Muuseumite külastajate teele jäävad Sixtuse
kabel ja Raffaeli poolt kaunistatud Segnatura ruumid.
2007. aastal külastas muuseumikompleksi 4 310 083
inimest. Külastajate arvu rekordaastaks oli 2011. aasta, kui
muuseumeid külastas üle 5 miljoni inimese.
2006. aasta oktoobris tähistasid Vatikani muuseumid 500.
aastapäeva. Sel puhul avati alaliseks vaatamiseks Vatikani künka
nekropoli arheoloogiliste väljakaevamiste plats.
Lätted
Vatikani muuseumid said alguse poole aastatuhande eest omandatud
marmorskulptuurist – "Laokoon" – Trooja preester,
kes üritas veenda kaaslinlasi keelduma kreeklaste "kingitusest",
seest õõnsast hobusest. 1506. aasta 14. jaanuaril Rooma Santa
Maria Maggiore basiilika lähedasest viinapuuaiast leitud kuju
uurisid tollal Vatikanis töötanud Giuliano da Sangallo ja
Michelangelo Buonarroti. Nende soovitusel omandas Julius II
viinapuuaia omanikult kohe kuju ning kuu aega hiljem pandi see
Vatikanis kõigile vaatamiseks välja.
Struktuur
Nii ruumides kui ka vabas õhus asuvate väljapanekute struktuuri
saab kirjeldada alljärgnevalt.
-
Muuseumid
-
Vatikani pinakoteek – algselt Borgia eluruumides asunud
kunstikogud on pandud välja paavst Pius XI korraldusel
spetsiaalselt selleks otstarbeks arhitekt Luca Beltrami poolt
kavandatud hoonesse. Muuseumis on pandud välja töid sellistelt
autoritelt, nagu Giotto, Leonardo, Raffael ja Caravaggio.
-
Uusaegse religioosse kunsti kollektsioon – väljapandud
teoste autorite seas on Francis Bacon, Carlo Carrà, Marc Chagall,
Salvador Dalí, Giorgio de Chirico, Paul Gauguin, Wassily Kandinsky,
Henri Matisse ja Vincent van Gogh
-
Pius-Clemensi muuseum – paavst Clemens XIV poolt 1771.
aastal asutatud muuseum oli algselt kavandatud antiik- ja
renessansiaja kunstiteoste väljapanekukohana. Kollektsiooni
täiendas Clemensi järeltulija Pius VI. Praegusajal ajal asuvad
muuseumis Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiiksulptuurid.
-
Kreeka risti galerii (Sala a Croce Greca)
- Sala Rotonda
-
Skulptuuride galerii (Galleria delle Statue)
-
Büstide galerii (Galleria dei Busti)
-
Maskide kabinet (Gabinetto delle Maschere)
- Muusade saal
- Loomade saal
-
Misjonäri-etnoloogia muuseum – paavst Pius XII poolt
1926. aastal rajatud kunstikogus on peaasjalikult religioosse
iseloomuga tööd maailma kõigist paigust; koosneb eelkõige
paavstidele kingitud kingitustest.
-
Gregoriuse Egiptuse muuseum – paavst Gregorius XVI poolt
1839. aastal asutatud muuseumis on suur kogu Vana-Egiptuse päritolu
leide. Väljapanekute seas on papüürused, muumiad, kuulus Surnute
raamat ja Õlide kollektsioon.
-
Gregoriuse Etruski muuseum – paavst Gregorius XVI poolt
1836. aastal rajatud muuseumi kaheksas galeriis on pandud välja
arheoloogiliste kaevamiste käigus päevavalgele tulnud olulised
leiud etruskite ajast, vaasid, sarkofaagid, pronksesemed ja palju
muud.
-
Piuse kristliku kunsti muuseum – asutatud Pius IX poolt
1854. aastal.
-
Gregoriuse ilmaliku kunsti muuseum – asutatud Gregorius
XVI poolt 1844. aastal.
-
Tõldade paviljon – välja on pandud mõned paavstide poolt
minevikus kasutatud sõiduvahendid, on osa Vatikani
ajaloomuuseumist, mille põhiruumid asuvad Lateraani palees.
-
Filateelia- ja numismaatikamuuseum.
-
Vatikani apostelliku raamatukogu muuseum.
-
Chiaramonti muuseum – samanimelisest suguvõsast pärineva
paavst Pius VII nime järgi, kes asutas muuseumi 19. sajandi
alguses. Välja on pandud arvukalt skulptuure, sarkofaage ja
freskosid. Uues tiivas (Braccio Nuovo) asub kuulus
Augusto di Prima Porta (Esimese värava Augustus) skulptuur.
Raidkirjade galeriis (Galeria lapidaria) on pandud välja
maailma suurim raidkirjadega kivitahvlite (üle 3000 tahvli)
kollektsioon. Muuseum on avatud külastajatele eelneval kokkuleppel,
peamiselt teadusliku uurimistöö eesmärkidel.
- Vatikani paleed:
-
Galeriid
-
Raidkirjade galerii;
- Uus tiib (il Braccio Nuovo);
- Kandelaabrite galerii;
- Gobeläänide galerii
- Maakaartide galerii
-
Kabelid
-
Saalid (le stanze või sale):
- Kaariku saal
- Pius V eluruumid
- Sobieski saal
- Veatu puhtuse saal
- Raffaeli saalid
- Raffaeli lodža
- Valguse ja varju saal
- Borgia eluruumid
Kunstiteosed Vatikani
muuseumites
Шаблон:Panoraampilt
Märkused
Шаблон:Viited
Välislingid
Шаблон:Commons
category